Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Nädala tegija Kaja Kallas: vaktsineeritud eriõigusi ei saa, aga võivad saada hüvedele kergema ligipääsu (7)

Kaja Kallas. Foto: Eero Vabamägi
Copy

Tänu koroonaviiruse taandumisele on hakanud ühiskond järk-järgult avanema. Peaminister Kaja Kallas rääkis Kuku raadio saates «Nädala tegija», kui suuri vabadusi saab Eestis lähiajal nautida ja kas reisimine Euroopas võib sel suvel taastuda.

Peaminister tõi välja, et 24. maist leevenevad mõned koroonapiirangud veelgi, näiteks saab käia restorani siseruumides või teatris-kinos. Järgmiseid piiranguid lõdvendatakse 31. mail. Valitsuse eesmärgiks on, et Eesti jõuaks oranžilt ohutasemelt kollasele ja rohelisele, sest vastasel korral jääme platoole pidama ning uus kasv tekiks platoo pealt. Võib oodata, et laste koolimineku tõttu hakkavad nakatumised nüüd veidi kasvama, aga valitsuse lootus on, et see ei jõua haiglajuhtumite kasvuni.

Kallas selgitas, et kerge on kaasa tunda koroonaviirust põdevatele ohvritele haiglas, sest nemad on pildis. Valemi teisel pool on ohvrid, keda ei nähta: töökoha või elutöö kaotanud inimesed. «Seda me iga päev uudistest ei näe, aga need ohvrid on ka olemas. Seetõttu on meie valitsus püüdnud leida tasakaalu, kus maalt me suudame taluda koormust meditsiinisüsteemile nii, et me hoiame ühiskonda ikkagi lahti,» ütles ta.

Saatejuht Ulla Länts tõi esile, et üleeuroopaline vaktsineerimispass siiski ei tähenda, et riikides kehtestataks reisijatele ühesugused nõudmised. Ta küsis, kas Euroopas on tahet reeglite ühtlustamiseks.

Kallas vastas, et Euroopa Liidu tasemel on võimalik kokku leppida, keda loetakse vaktsineerituks. See hõlmab endas nii kokkuleppeid, milliseid vaktsiine arvestatakse, kui ka seda, kui kaua peab süsti saamisest olema möödunud. Veel saab kokku leppida, et piiriületusel annab kasutatav tõend eelise ehk ei pea koroonatesti tegema või isolatsiooni jääma.

Kindlasti aga ei jõua tema hinnangul riigid kokkuleppele, kuidas vaktsineerituse tõendit kasutatakse siseriiklikult. Näiteks Taanis olla nii, et juuksurisse saab ainult vaktsineerimistõendi ettenäitamisel. Samas Luksemburg ütleb, et nemad ei saa selliseid piiranguid seada, kui praegu on ennekõike süstitud ainult vanemaid inimesi.

Eesti lähenemine on, et vaktsineeritud ei saa eriõigusi, aga mingeid ligipääse või hüvesid saadakse mugavamalt. Kallas tõi näiteks kontserdi, kus külalised moodustavad kaks järjekorda. Esimeses vaktsineeritud, kes saavad vaktsineerimistõendi ette näidata. Teiseks inimesed, kes pole veel täielikult kaitstud ning kellele tehakse kiirtest, et ka nemad pääseksid kontserdile. «Sellisel juhul mõlemad pääsevad, aga ühel on lihtsalt kiirem tee,» võrdles peaminister.

Valitsus ei saa siiski välistada, et erasektor võib hakata tõendeid kasutama konkurentsieelisena. Näiteks võib restoran lubada, et nad on turvalised, sest kontrollivad kõikidel vaktsineerimise sertifikaati. «See on erasektori otsustada. Aga praegune eesmärk on, et saame viiruse nii alla, et tegelikult piiranguid ei ole ja siis seda teemat üldse ei tõusetugi,» võttis Kallas kokku.

Saates tuli jutuks ka Soome piiride sulgemine ning kas Eesti ootab suveks turiste. Länts küsis Kallaselt, mida peaminister arvab riigiasutuste esitatud kärpekavadest. Samuti võeti vaatluse alla Ukraina ja Euroopa Liidu suhted ning kuidas Ukraina võiks korruptsiooni vastu võidelda.

Tagasi üles