Veena ja selgita ehk Mida teevad haiglad vaktsiinist keeldujatega

Kuigi pea igas haiglas on töötajate vaktsineeritus 80 protsenti või isegi üle selle, siis vaktsineerimata meedikud toovad põhjendusteks tervisehädad, hirmu uue vaktsiini ees või siis vajavad lihtsalt rohkem mõtlemisaega. Foto: Shutterstock

Ehkki Eesti haiglate personalist lõviosa on koroonaviiruse vastu loomulikult vaktsineeritud, on igas raviasutuses siiski märkimisväärne hulk neid, kes seda ühel või teisel põhjusel teinud ei ole. Mida keeldujatega teha, kuidas edasi talitada? Haiglate juhid annavad Postimehele olukorrast ülevaate.

Selgub, et vaktsineerimata personali osakaal eri haiglates kõigub üldjoontes 16 ja 25 protsendi vahel. Loomulikult tahavad kõik haiglajuhid, et see näitaja oleks võimalikult väike, sest nagu rõhutab Saaremaa haigla ravijuht Edward Laane: patsientide ohutus on igale haiglale otse loomulikult kõige tähtsam. «Hospitaalinfektsioon iseenesest on haiglatele väga tähtis teema, mille koroonakriis on selgelt välja toonud,» märgib Laane.

Tema mõtet toetavad teisedki haiglajuhid. «Meil kliinikumis on vaktsineerimine tugevalt soovituslik ning olulisim on tagada just nende töötajate kõrge vaktsineeritus, kes on patsientidega vahetus kokkupuutes,» ütleb TÜ kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Arkadi Popov rõhutab, et Covid-19 on töökeskkonna riskitegur, mille maandamiseks on tõhusaim meede vaktsineerimine, ning tervishoiuasutuses tuleb selle suhtes olla eriti tähelepanelik.