/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/05/14/6663635t1ha409.jpg)
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) märgib neljapäeval riigijuhtidele saadetavas pöördumises, et kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi otsus likvideerida kaitseväe kaplaniteenistus on ootamatu ja vastuvõetamatu.
Kirikute nõukogu: kaplaniteenistuse kaotamine on vastuvõetamatu (2)
Pöördumises peaminister Kaja Kallase, kaitseminister Kalle Laaneti ja siseminister Kristian Jaani poole kinnitab EKN, et selline samm on otseses vastuolus valitsuse poolt heakskiidetud ning 17. oktoobril 2002 peaminister Siim Kallase poolt allkirjastatud valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokolliga, mille kohaselt on peamiseks koostöövaldkonnaks kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate ametkondade ning EKN-i vahel just kaplaniteenistus.
«See samm on teravas vastuolus ka usuvabaduse tagamise rahvusvaheliste nõuete ning kirikute ja kaitseväe kauaaegsete heade traditsioonide ja koostööga kaitseväelaste vaimulikul teenimisel ja rahva kaitsetahte tugevdamisel,» teatas EKN.
Kirikute nõukogu meenutas, et koos Eesti riikliku iseseisvuse taastamisega taastati ka enne sõda Eesti kaitseväe juurde kuulunud vaimulike institutsioon. «Armee, mis kaplaniteenistust ei vajanud, oli okupatsiooniarmee. Millise sõnumi annab plaanitav muudatus avalikkusele? Kuidas peaksid kirikud ja kogudused innustama oma liikmeid teenima relvajõududes, kus nende hingelistest ja usulistest vajadustest ei hoolita? On ju selge, et sotsiaaltöötajad ja psühholoogid ei saa endile võtta vaimuliku ja hingehoidja spetsiifilist rolli,» nenditakse pöördumises.
EKN märgib, et Eesti vabariigi riigieelarve ja võimekus on täna, kui ollakse Euroopa Liidu ja NATO liige, kordi suurem kui 1990-ndatel, mil kaplaniteenistus taasloodi ning ometi leiti siis ning ka hiljem valitsuse ja EKN vahelist koostöölepet sõlmides, et vaatamata majanduslikele kitsikustele tuleb igal juhul leida ressursid kaitseväelaste toetamiseks läbi kaplaniteenistuse, mis suudab pakkuda asendamatut hingehoidlikku abi ning aidata kaasa usuvabaduse tagamisele laiemalt kaitsejõududes ja ka konkreetsetel missioonidel.
«Eestis viibivatel NATO teiste liikmesriikide üksustel ei ole alati kaasas oma kaplanit ning Eesti kaitseväe kaplanid on korraldanud ka nende vaimulikku teenimist (hingehoidlik abi, jumalateenistused). Kaplaniteenistuse lõpetamisel muutub NATO üksuste vaimulik toetamine väga keeruliseks. Juhime tähelepanu ka sellele, et kaitseväe kaplanite kohus on aidata korraldada ka teistesse uskkondadesse kuuluvate kaitseväelaste vaimulikku teenimist. Kui kaitseväes säiliksidki senise kaplaniteenistuse asemel vaid 1-2 kaplanist koordinaatorit ning «kaplanite teenus plaanitakse sisse osta», nagu kaitseväe juhataja on väljendunud, ei korva see kuidagi tervikliku ja kaitseväelaste keskel usalduse võitnud tegutseva struktuuri kaotamist,» leaib EKN.
EKN palub veelkord kaaluda võimalust säilitada kaplaniteenistus Eesti kaitseväes senistes sobivates proportsioonides. Eesti Kirikute Nõukogu on valmis kaaluma iga kriitikat ja ettepanekut, mis aitaks kaplaniteenistuse tööd tõhustada.
EKN ühendab liikmetena järgmised kirikud ja koguduste liidud: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Rooma-Katoliku Kirik Eestis, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus.