«Mul on väga raske leppida, et ma olengi see vägistatud naine»

Naistearst Kai Pardi sõnul inimene tardub vägistamise ajal hirmust ja lülitub justkui välja. Foto: Shutterstock

Ainuüksi eelmisel aastal registreeriti Eestis pea 600 seksuaalkuritegu, nendest 152 vägistamised. Mitte iga loo puhul pole asjaolud lõpuni selged, sest vägistamisjuhtumeid on keeruline uurida ning tõendada – tihti puuduvad kannatanul igasugused vigastused, mis kuriteole viitaksid. Nii ka Triinu ning Katrini puhul.

2020. aasta 5. jaanuar. Triin (nimi muudetud, kuid toimetusele teada) on firmapeol, mis toimub ülemuse vanemate puhkekeskuses, kuhu on peale tema osakonna kutsutud ka kõrvalosakonna inimesi. Õhtu on meeleolukas. Ühel hetkel astub Triinu juurde ülemuse ema, kes uurib, miks ta alkoholi ei joo. Triin sõnab, et tegemist on siiski firmapeoga ning ta ei näe, et see oleks sobilik. «Ma ei tahtnud panna ennast olukorda, kus võiksin endale häbi teha, ja seetõttu piirdusin mõne õllega,» räägib naine tagantjärele.