Päästeamet: kortermajade uksed peavad olema tähistatud numbritega

KUHU MINNA? Kiirabitehnik Rene Killandi ja kiirabiõde Mare Kirr Kuressaares Rootsi tn 1 maja ees, kuhu kiirabil tuli 2021 väljakutsele minna ning nummerdamata trepikodadest pidid õiget korterit otsima. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Päästeamet tuletab meelde, et selle aasta märtsist on kohustus kõikides kortermajades märgistada korterite numbrivahemik trepikoja välisuksel ning numbrid ka ustel ja vaheustel. Muu hulgas tuleb märgistada ka kõrgemad korrused. 

Tänavu 1. märtsil jõustus siseministri määruse «Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded» muudatus, mille kohaselt tuleb numereerida kortermajade uksed ja korrused ning ka büroohoonete korrused.

Kortermajade puhul tähendab see, et trepikoja välis- ja vaheuksed peavad olema tähistatud vastavate numbrivahemikega ning korteriuksed vastava numbriga. Kusjuures enam kui kolmekordsete kortermajade puhul tähistatakse vastava numbriga ka korrused.

Foto: Päästeamet

Määruse muudatus omab tagasiulatuvat jõudu ehk kohustus laieneb nii olemasolevatele kui ka alles ehitatavatele hoonetele. Tähistuse stiili ettekirjutatud ei ole, kuid numbrid peavad olema hõlpsalt nähtavad, leitavad ja selged.

Korruste ja uste tähistamine on vajalik päästetöö efektiivseks tegemiseks, kus on suure tähtsusega aegkriitiline tegutsemine. «Oluline on leida võimalikult kiirelt päästesündmuse asukoht, et päästa inimeste elu, tervist ja vara,» ütleb päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja Leho Lemsalu. «Võimalikult lühikese aja jooksul abivajajani jõudmine aitab oluliselt vähendada tulekahjudes hukkunute ja vigastatute arvu,» märkis ta.

Kõige enam probleeme esineb vanemate ehitistega magalates, kus on numeratsioon alaliselt puudu või renoveerimise käigus eemaldatud. Mõnel juhul on korterinumbrid muudetud ebaloomulikuks ning projektile mittevastavaks. «Raskekaalulises varustuses päästjal võib aga mööda treppe joostes korruste lugemine sassi minna,» lisas Lemsalu. Kõik see kulutab päästeameti teatel aga väärtuslikke sekundeid või isegi minuteid, mis võivad olla elutähtsad.

«Korralik nummerdamine on kortermajas kahtlemata vajalik ja eelkõige elanike endi huvides,» sõnas korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Nii leiavad soovitava trepikoja, korruse ja korteri kiirelt üles nii kiirabi- kui ka päästetöötajad, aga ka külalised. Korterite nummerdamisel võiks korteriühistus kokku leppida ühtse stiili – see jätab kortermajast tervikliku ja kauni mulje,» pakkus Mardi välja.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõuniku Kristina Seemi sõnul kannatavad nõude rikkumise tagajärjel eelkõige majaelanikud ise, kui abi nendeni piisavalt kiiresti ei jõua. «Rääkimata sellest, et puuduliku märgistuse korral ei jõua õigete inimesteni nende tellitud post, kullerid, toidukullerid jne, samuti ei leia õiget sissekäiku üles näiteks taksod,» kirjeldas ta.

Muinsuskaitse all olevad hooned ei saa erandit

«Muinsuskaitsealustele hoonetele pole mingit põhjust teha erandit,» ütles Seem. «Märgistamine ei eelda kuidagi maja ehituslahenduse muutmist ega muuda hoone omadusi, mistõttu ei ole märgistamine muinsuskaitsealuse hoone puhul kuidagi erinev tavapärasest hoone märgistamisest. Kindlasti on võimalik muinsuskaitsealustele hoonetele leida maja üldilmega kooskõlas olev märgistus, ilma et see majaelanikele ebamõistlikult koormavaks peaks osutuma,» selgitas ta. 

Kui korterite tähistamine on puudulik, võib päästeamet teha ettekirjutuse selle nõude täitmiseks, kuid trahvimisest selles osas rääkida ei saa. 

Päästeamet kutsub ühtlasi kortermajade elanikke, korteriühistuid ja koostööpartnereid oma või külastatava maja numeratsiooni korrektsust üle vaatama ja võimalikele puudustele tähelepanu pöörama.