/nginx/o/2021/05/13/13779198t1h3502.jpg)
Mõne päeva eest tekitas nii Eesti kui välismaa loodusehuvilistes palju emotsioone Matsalu rahvuspargis pesitsenud merikotka poegade hukkumine. Maaülikoolis tehtud lahkamine tuvastas, et kotkapojad hukkusid lindude gripi H5N1 tagajärjel, mis jõudsid nendeni arvatavasti toiduga.
Surma põhjuse kindlaks teinud loomaarst Madis Leivitsa sõnul olid kotkapojad nakatunud agressiivse linnugripi tüvega, mida pole varem Eestis varem kohatud. H5N1 on ülimalt nakkav ja ohtlik lindude gripi tüvi, mille kohta on teada, et see on nakatanud ka imetajaid, sealhulgas inimesi.
Matsalu rahvuspargis asuv MTÜ Kotkaklubi paigaldatud merikotka pesakaamera on ülimalt menukas nii Eestis kui ka mujal. Rõõmustavad sündmused leidsid aset 28. ja 30. aprillil, mil koorusid kotkatibud. Vastkoorunute eest hoolitsenud vanalinnud pakkusid poegadele mitmekesist toitu - kala, ulukikorjuseid kui ka veelinde.
Viimasel nädalal tabas pesa õnnetus ja linnupojad jäid ühtäkki jõuetuks ning surid järjestikustel päevadel, olles umbes kahe nädala vanused. Juhtum tekitas palju küsimusi ja nii otsustati linnupoegade surma põhjust lähemalt uurida. MTÜ Kotkaklubi, maaülikool ja keskkonnaamet koordineerisid hukkunud linnupoegade ning saagijäänuste korje pesast ning transpordi Tartusse EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituuti.
Loomaarst Leivitsa kinnitusel paistis esmasel ülevaatusel suurema poja noka vahel ja kurgus üsna suur räppetomp. Peamiselt heinast koosnev tomp oli ka väiksema kotkatibu pugus. Seda, kas see on normaalne, hetkel veel ei teata, tõdes loomaarst.
Lahang tuvastas, et enamik kudesid hukkunute kehades olid muutustega. Elundid olid pudedad ja ebanormaalselt värvunud. Leida võis ka verevalumeid erinevatest kudedest ning kopsud olid täitunud limas-verise vahutava vedelikuga.
Esmased proovid andsid positiivse tulemuse A perekonna gripiviirusele. Leiu kinnitamiseks ja tüpiseerimiseks saadeti proov kopsudest veterinaar- ja toidulaboratooriumi, kus kinnitati linnugripi H5N1 viirus.
Pessa jõudis haigus tõenäoliselt veelindudega, keda kotkad tarvitasid toiduks. Veelinnud on ka gripi looduslikuks reservuaariks, märkis Leivits ja kinnitas, et tegemist on looduse loomuliku protsessiga ning ka haigused on osa loodusest. «Antud gripi tüve pole varem Eestis kohatud, mis ei tähenda, et seda pole meie looduses varem esinenud,» nentis Leivits.
Ta avaldas lootust, et vanalinnud, kes sõid kotkatibudega sama toitu, suudavad haiguse läbi põdeda ning saavad järgmisel aastal uuesti pesa punuda ja pojad üles kasvatada.
Lindude gripp H5N1 on oluline ka inimtervishoiu mõttes. Nimelt on viirusel võime kiirelt levida ja kohaneda, ületades liikidevahelisi barjääre, sh on ta tabandanud inimesi ja teisi imetajaid. «Antud leid manitseb meid ettevaatusele ning asjaolule, et oskamatu sekkumine võib ohustada meie endi tervist,» lisas loomaarst.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)