/nginx/o/2020/09/21/13361214t1h1df7.jpg)
Koalitsioonierakondade eestvedamisel võttis riigikogu täna vastu eelnõu, mille alusel kuulub parlamendi erikomisjonidesse edaspidi võrdselt nii valitsusliidu kui ka opositsiooni esindajaid. Kuigi tegu oli võrreldes varem väljapakutuga koalitsiooni seisukohast kompromissettepanek, oli opositsioon ka sellele vastu.
Varem on riigikogu erikomisjonid moodustatud pariteetsuse põhimõttel ehk iga erakond on saanud erikomisjoni saata võrdse arvu liikmeid. Enamasti on selleks arvuks olnud üks.
Kuna jaanuarikuise võimupöördega on koalitsioonis kaks ja opositsioonis kolm erakonda, tahtsid Reformierakond ja Keskerakond moodustada erikomisjonid proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt, mis taganuks neile ülekaalu ka erikomisjonides.
See tõi kaasa aga opositsiooni pahameeletormi, kus muuhulgas nenditi, et koalitsioon asus opositsiooni vaigistama.
Endine riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) leidis, et koalitsioon võiks järele mõelda. «Nende põhitegevus on parlamentaarne kontroll valitsuse tegevuse üle – kuidas avalikku raha kasutatakse ja et korruptsiooni ei oleks. Seal seda tavapärast häältelugemist vaja ei ole,» rõhutas Nestor.
Vastukaja tõttu saatis põhiseaduskomisjon riigikogule lõpphääletuseks kompromissvariandi. Uue korra järgi on erikomisjonides võrdne arv opositsiooni ja koalitsiooni saadikuid. Riigikogu kõnepuldis muudatusi esitanud Oudekki Loone (KE) rõhutas, et nii peab koalitsioon erikomisjonides edaspidi rohkemgi opositsiooni kuulama ja nendega arvestama. Ta viitas asjaolule, et eelmise valitsusliidu ajal oli koalitsioonil erikomisjonides ülekaal, enam seda aga ei ole.
Tänasel lõpphääletusel oli opositsioon ka selle ettepaneku vastu. Seda eelkõige seepärast, et koalitsioonil on sarnaselt veebruarikuise ettepanekuga jätkuvalt võimalik erikomisjonide otsuseid ja avaldusi pidurdada.
Erikomisjonide juhikohtade jagamise põhimõtetest koalitsioon ei loobu. Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees on Eduard Odinets (SDE), julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni juht Jürgen Ligi (Reformierakond) ning riigieelarve järelevalve erikomisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa).
«Erikomisjoni koosseisu moodustamise uute põhimõtete rakendamisel jääb komisjon ilma oma põhilisest rollist – olla valvekoer korruptiivsete tegude üle valitsuses. Teemade valik, päevakorra kinnitamine, komisjoni otsused, järeldused, seadusandlikud initsiatiivid, aga isegi komisjoni esimehe valimine – see kõik jääb sõltuma Keskerakonna ja Reformierakonna soovist,» ütles korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/12/13675202t1h7457.jpg)
Sotsiaaldemokraadist saadiku sõnul jääb nüüd koalitsiooni meelevalda parlamentaarne kontroll täitevvõimu tegevuse üle, nagu ka võimaliku korruptsiooni ennetamine, avastamine ja menetlemine. «Saan tuua näiteid oma esimehe karjääri päevilt. Kes olid sellele vastu, et kutsuda endine peaminister Jüri Ratas komisjoni ette? Õige. Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud. Nad on olnud kõige häälekamad vastased ka erinevate korruptsioonivihjete käsitlemisele või kapo peadirektori kutsumisele komisjoni istungile,» rääkis Odinets.
«Sotsiaaldemokraadid ei saa toetada otsust, mis sisuliselt lämmatab korruptsioonivastase tegevuse riigikogu tasandil, muudab komisjoni käpiknukuks valitsuse käes ja tegeleb ainult nende asjadega, mis on võimulolijatele mugavad,» kinnitas ta.
Riigikogu enamus kiitis täna heaks ka otsuse, mis puudutab riigieelarve kontrolli erikomisjoni sarnast mehitamist. Enne hääletust kõne pidanud Jevgeni Ossinovski sõnul vähendab koalitsioon parlamentaarse kontrolli tõhusust, mis on Eesti parlamentarismi jaoks väga halb otsus.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)