Eesti Muusikanõukogu: inimeste töö purustamine eelarvekärpega pole kohane institutsioonile, kes meid kaitsma peaks

Kaitseväe orkester. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Muusikanõukogu koos teiste oluliste muusikavaldkonna organisatsioonide ja institutsioonidega pöördusid täna ühiselt peaminister Kaja Kallase, kaitseminister Kalle Laaneti ja kultuuriminister Anneli Oti poole, et väljendada muret kaitseväe orkestri likvideerimisplaani suhtes. 

Eesti Muusikanõukogu kirjutas pöördumises, et 102-aastane orkester on olnud mitte pelgalt üks riigi sümboleid, mida näevad ja kuulevad riigi kodanikud pidupäevadel ja teiste riikide juhid meie kultuurriiki külastades, vaid ka professionaalse puhkpillimuusika kroonijuveel ja kontsertorkestrina asendamatu koostööpartner erinevatele institutsioonidele üldlaulupidudest arvukate kontserdikorraldajateni.

«Just suuresti tänu kaitseväe ning politsei- ja piirivalveorkestritele on meie heliloojatel säilinud traditsioon ja võimalus luua keerukamat puhkpillimuusikat. Kaitseväe orkester olnud ainus kollektiiv, mis süstemaatiliselt arendab ja jäädvustab meie tseremoniaalmuusikat,» nenditi pöördumises, lisades, et kokkuhoid ei tohi alata sellest, mille kaitsmise nimel oma võitlusvõimet ja lahinguvalmidust kasvatatakse, kuna see on Eesti kultuur. 

Muusikanõukogu kinnitusel on professionaalse muusiku ettevalmistus pikem kui mistahes teisel erialal kaitseväes. «Kõrgtasemega muusikakollektiivi üles ehitamise aeg on aga mõõdetav aastakümnetega. Paljude inimeste töö purustamine ühe eelarvekärpega pole kohane institutsioonile, kes meid kaitsma peaks. Selle sammuga ei heiduta me mitte oma riigi vastaseid, vaid arvukaid noori eemale puhkpillimuusiku elukutsest ning võimalusest teenida oma riiki relvaga - pilliga -, mille käsitsemist on õpitud 15–20 aastat.»

«Paneme Teile, austatud valitsuse liikmed, südamele, et professionaalne kultuur, mille oluline osa kaitseväe orkester on olnud, pole isetekkiv või -reguleeruv ökosüsteem, vaid meie kõigi igapäevane hool, kohustus ja pingutus. Palume Teilt kaitseväe orkestri, kui Eesti muusikakultuuri olulise kollektiivi säilitamist.»

Mis on kaitseväe orkester?

Toetuse väejuhatuse alla kuuluv kaitseväe orkester esineb riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel, hoolitseb sõjaväemuusika levitamise eest, teeb koostööd teiste Eesti orkestritega ja edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri. Ka teeb orkester koostööd teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega.

Eesti kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918. a loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari). Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus kaks ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.

Eesti kaitseväe orkester taasloodi ametlikult 29. jaanuaril 1993 ning esimest korda koguneti tööd alustama juba paar päeva hiljem, 1. veebruaril 1993. Taasloodud orkestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996–2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikka aega (1996–2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994–1996 ka orkestri ülem.