Maripuu: astun tagasi 23. veebruaril

Maret Maripuu Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalminister Maret Maripuu teatas riigikogu ees, et astub tagasi 23. veebruaril, kui probleemid lahendatud. Kõne täispika versiooni leiab artikli lõpust.

Äsja edukalt umbusaldusavalduse üle elanud Maripuu põhjendas tagasiastumist sellega, et kui ta ametisse jääks, ei oleks võimalik minna edasi uute sotsiaalreformidega.

Miks ta varem tagasi ei astu, selle põhjenduseks tõi Maripuu asjaolu, et tal ei ole kombeks jätta asju pooleli.

Ta ütles, et astub tagasi kohe pärast seda, kui on isiklikult veendunud, et tema alustatud reformid on sisuliselt käivitunud ja süsteem toimib nii, et kõik inimesed, kellel on selleks seaduslik õigus, on oma raha tagasi saanud.

Täna sisse antud ja kohe arutamisele võetud avaldus sotsiaalminister Maret Maripuu umbusaldamiseks kukkus läbi. Avalduse poolt hääletas 35, vastu oli 51 saadikut. Umbusaldamiseks oleks vaja olnud vähemalt 51 saadiku toetust.

Riigikogu keskfraktsioon alustas allkirjade kogumist sotsiaalminister Maret Maripuu umbusaldamiseks, sest peaminister Andrus Ansip hoiab teda jätkuvalt ametis, hoolimata sügisel tekkinud segadustest puuetega inimeste toetuste väljamaksmise ümber.

Maret Maripuu poliitiline avaldus riigikogu ees:

Austatud riigikogu!

Tänan teid avaldatud usalduse eest. See kinnitab, et sotsiaalministeeriumi viimaste aastate tegevus ning läbiviidud reformid on olnud õiged, vajalikud ja tulemuslikud.

Minu töö sotsiaalministrina on olnud kantud eesmärgist muuta kohati nõukogude aega meenutav lausaline ja raiskav sotsiaalsüsteem selliseks, et abi jõuaks tõeliste abivajajateni. Teadsin ministriametit vastu võttes, et kerge ei saa see ülesanne olema. Aga usun, et ilma kohmakat sotsiaalsüsteemi muutmata jääb meie riik lähiajal hätta.

Kui meie, ma mõtlen siin meid kõiki - poliitikuid vasakul ja paremal pool saali, rõdule kogunenud meediat ja teisel pool tele- või arvutiekraani istuvaid inimesi - ühine eesmärk on teha lõpp majanduslangusele ja minna üle eurole, siis on sotsiaalreformid vältimatud.

Olulisimad reformid

Sotsiaalsfääri iga otsus puudutab inimest otseselt ja seepärast võetakse selles vallas tehtavaid reforme vastu umbusklikult ja tõrksalt. Nii sai meedias halastamatu peksu osaliseks uus töölepinguseadus, mis minu hinnangul oli eelmise aasta kõige olulisem reform ja mille riigikogule esitamist pean sotsiaalministeeriumi eelmise aasta suurimaks õnnestumiseks.

Meil õnnestus muuta tööjõuturu regulatsioon vastavaks demokraatliku ühiskonna ja majanduse tingimustele. Saavutus on seda olulisem, et alates Wim Koki raportist Euroopa Komisjoni üleeilse majandusprognoosini on kõik rahvusvahelised majandus- ja majanduspoliitilised institutsioonid pööranud tähelepanu sellele, et tööjõu mobiilsuse puudumine sunnib Eesti majandust seiskuma, pidurdab ja tasalülitab Eesti majanduse olulisimat faktorit - uudsust ja innovaatilisust.

Sarnaselt on sisusse süvenemata tehtud maatasa ka uus ja konkreetse inimese abivajadust arvestav puuetega inimeste toetuste kord, mille taganttõukajaks on muuhulgas olnud puuetega inimesed ise.

Püüdkem Põhjamaid

Tänavu innovatsiooni-aastat tähistavale ja e-riigi maailmamainet taotlevale riigile täiesti sobimatult on üritatud maha tampida ka üleminekut pensionite kandmisele pangakontodele, mis Põhjamaades on ometi midagi täiesti enesestmõistetavat. Pensionärid, pean muuseas kinnitama, on meil Eestis märksa edu-, e- ja rõõmsameelsemad kui nende eest nädalate kaupa krokodillipisaraid valanud nooremad rahvuskaaslased austatud opositsioonist ja toimetustest.

Eesti sotsiaalpoliitika ees seisavad uued väljakutsed. Sotsiaalreforme, millega valitsus tingimata jätkama peab, on veel terve hulk. Nimetaksin kõige pakilisematena peretoetuste reformi, et kahe- ja enama lapsega pered saaksid oluliselt suuremat toetust. Või siis haigekassa reform, et haigekassa raha kasutataks otstarbekalt raviks ning arstijärjekorrad ei pikeneks.

Minu isik takistab reforme

Minu jaoks on selge, et ilma nende ja teiste oluliste sotsiaalreformideta meie sotsiaalvaldkonnas arengut ei ole. Kuid minu jaoks on praeguseks hetkeks selge ka see, et minu isiku vastu üles võetud ristiretk muudab nende reformide sisulise ettevalmistamise ja läbiviimise nii sotsiaalministeeriumi kui valitsuse jaoks väga raskeks. Kui mitte võimatuks.

Ma olen alati kinnitanud, et ei karda poliitilist vastutust. Aga mul ei ole ka kommet jätta asju pooleli või visata neid teiste kaela. Seepärast teatan teile, austatud riigikogu, et astun sotsiaalministri ametist tagasi 23. veebruaril 2009.

Ma astun tagasi 23. veebruaril, kohe pärast seda, kui olen isiklikult veendunud, et minu ettevõetud reform on sisuliselt käivitunud ja süsteem toimib nii, et kõik inimesed, kel selleks seaduslik õigus, saavad oma raha nüüd ja edaspidi õiglaselt kätte.

Kõik euro nimel

Astun tagasi selleks, et valitsus saaks oluliste sotsiaalreformidega edasi minna. Sel kuupäeval annan uuele ministrile üle käimalükatud reformid ja soovin talle kannatlikku meelt eesootavate Eesti jaoks hädavajalike reformidega jätkamisel.

Loodan, et minu järeltulijale saab osaks avalikkuse parem mõistmine sellest, et kohati ebamugavad sotsiaalreformid on euro tuleku ning uue majandustõusu saabumise vältimatuks eelduseks. Kui euro ja võimalikult kiire väljumine majandussurutisest on ikka meie ühine soov ja tahtmine.

Soovin meile kõigile rasketel aegadel rohkem arusaamist, meelekindlust ja kokku hoidmist.