Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

VIDEO Missugune hakkab olema kaitseväe paraad ilma orkestrita (3)

Copy

Eelmisel reedel teatas kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kaitseväe orkestri peadirigendile kapten Simmu Vasarale, et 1. septembrist on kaitseväe orkester täies koosseisus koondatud.

Täna on seda uudist teravalt kritiseerinud paljud, ka valitsusse kuuluva Reformierakonna poliitikud, kelle jaoks see otsus jääb mõistetamatuks. 

Lisaks poliitikutele võtavad sõna ka muusikud. Kaitseväe orkestri laialisaatmise uudise peale reageeris iroonilise klipiga koorijuht ja muusik Valter Soosalu, kes avaldas oma sotsiaalmeedia kontol nägemuse sellest, milline oleks meie vabariigi aastapäeva paraad ilma orkestrita.

Kaitseväe orkestriga palju koostööd teinud Eesti Muusika ja Teatriakadeemia klarnetist ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov ütles Postimehele, et sõjaväeorkestri tähtsaim ülesanne on anda kaitseväele hing. «Kaitsevägi ei saa ilma orkestrita kuidagi olla, seda on läbi ajaloo kõik riigid teadnud. Ma ise tean kaitseliitlasena, kui oluline on orkestri kohalolek õppuse alguses ja lõpus. Ilma puhkpilliorkestrita ei ole meie riigi kultuuripilt terviklik,» ütles Vavilov.

Tema sõnul on seda orkestrit ehitatud kivi kivi haaval ja mängijad on saanud aina paremaks. «Praegu on seal valdavalt kõrgharidusega mängijad, enamik isegi magistrikraadiga,» lausus ta ja lisas, et kaitseväe orkestrisse on alati olnud kõva konkurents. 

Mis on kaitseväe orkester?

Toetuse väejuhatuse alla kuuluv kaitseväe orkester esineb riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel, hoolitseb sõjaväemuusika levitamise eest, teeb koostööd teiste Eesti orkestritega ja edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri. Ka teeb orkester koostööd teiste riikide relvajõudude vastavate üksuste ja muusikaorganisatsioonidega.

Eesti kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918. a loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester ümber Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari). Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus kaks ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast. 

Eesti kaitseväe orkester taasloodi ametlikult 29. jaanuaril 1993 ning esimest korda koguneti tööd alustama juba paar päeva hiljem, 1. veebruaril 1993. Taasloodud orkestri ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996–2019 oli orkestri ülemaks kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikka aega (1996–2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994–1996 ka orkestri ülem.

Tagasi üles