:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767706t1h8bff.jpg)
Kultuuriminister Anneli Ott (KE) kirjutas sotsiaalmeedias, et taunib Kaitseväe orkestri laialisaatmist ega pea õigeks, et Eestist saab üks esimesi riike maailmas, kus ei ole kaitseväel oma orkestrit. Tema hinnangul tuleks kärpeolukorda teistmoodi lahendada.
«Kaitseväe orkestri laialisaatmine on otsus, millele on raske leida põhjendust. Mõistan keerulist eelarvesituatsiooni, kuid 102-aastane Kaitseväe orkester ei ole mitte ainult oluline sümbol, vaid ka kõrgkultuuri kandja, kelle kontserte on Eesti rahvas nautinud tähtpäevadel ja sündmustel,» kirjutas Ott.
Oti sõnul on igal kultuursel riigil oma professionaalne sümfooniaorkester, ooperiteater, professionaalne esinduskoor ja kaitsejõudude orkester. «Ma ei pea õigeks, et Eestist saab üks esimesi riike maailmas, kus ei ole kaitseväel oma orkestrit,» taunis kultuuriminister orkestri laialisaatmist.
Oti hinnangul on Kaitseväe orkestri roll asendamatu. «Kaitseväe orkestril on üle 240 esinemise aastas. Seda näeb riiklikel tseremooniatel, laulupeo rongkäigus, kõrgete külaliste vastuvõttudel ning nad veavad kõrgetasemeliselt Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi. Seda rolli ei saa täita mitte ükski teine orkester,» sedastas Ott.
Kultuuriministri hinnangul pole kaalutud orkestri koondamise laiemat mõju. «Üle sajandi kestnud traditsiooni katkestamine avaldab mõju meie väärtustele ja kultuurile. Tulevikus ei ole sellise kutselise orkestri taasloomine sugugi lihtne, sest professionaalseid muusikuid ei pruugi sel hetkel olla piisavalt. Lammutada on alati lihtne, aga millegi niivõrd olulise ja sümboolse ülesehitamine ja taastamine on hoopis keerulisem,» hindas Ott.
«Mina seda otsust õigeks ei pea ning minu arvates peame leidma teised lahendused. Kaitseväe orkestril on sümbolväärtus ja on seotud Eesti rahva jaoks oluliste traditsioonidega, mille kergekäeliselt lõpetamine ei ole Eesti huvides.»