Välismääraja ⟩ Kadri Simson: Euroopa kliimaseadus annab investeerimiskindluse

Energeetikavolinik Kadri Simson ja Hannes Hanso lahkasid Kuku raadio saates «Välismääraja» Euroopa energeetika- ja kliimatulevikuga seonduvaid küsimusi. Jutuks tulid nii majanduslikud, poliitilised kui ka julgeolekualasted proovikivid, mis on seotud suurte kliimaeesmärkide täitmisega.

Simson rõhutas, et Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni prioriteediks on juba töö alustamisest saati olnud rohelepe. Praegu on liikmesriigid kokku leppinud, et aastaks 2030 vähendavad ELi riigid oma süsihappegaasi emissiooni 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Selle kindlustamiseks on vastu võetud mitmeid algatusi. Neist suurim on Fit for 55, mis on 55 protsendi saavutamiseks vajalike algatuste pakett ja mis koosneb 12 suurest osast. Nende hulka kuuluvad näiteks maksustamine ja piiriülene mehhanism, selgitas volinik.

Ta täiendas, et paralleelselt hakkab komisjon heaks kiitma liikmesriikide taastekavasid. On kokku lepitud, et järgmisest pikaajalisest eelarvest peab 30 protsenti kulutustest minema kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Eesti puhul on 1990. aastaga võrdlus väga soodne ning seetõttu on Eesti energiakavas võetud eesmärgiks märksa suurem sääst.

Simson tõi esile, et rohelepe on von der Leyeni prioriteediks ka praegu, kui liikmesriigid peavad väga palju panustama koroonakriisi majandusmõjudest taastumiseks. «Ta [von der Leyen] on hoidnud selget joont, et taastumine peab ka olema roheline. Nii rahvusvahelisel laval kui ka omaenda liikmesriikide peaministritega suheldes ta kogu aeg kasutab selgitust, et jah, investeeringuid on vaja teha väga suures summas ning jah, paljud võivad öelda, et see läheb väga kalliks maksma. Aga mittetegutsemine läheb veel kallimaks maksma,» kirjeldas Simson.

«Kui Euroopa ja meie järel kõik teised suured majandused mitte midagi ei tee, siis aastaks 2050 on pöördumatu kahju nii kallis, et me kõik kahetseme mittetegemist,» märkis ta.

Simsoni sõnul rohelepe oli poliitiline lubadus, et me muutume kliimaneutraalseks ning kliimaseadus, mis just Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega läbi räägiti, on teekaardiks, kuidas samm-sammult erinevaid vahestaadiume kasutades jõutakse lõppeesmärgini välja.

Kliimaseaduse oluliseks sõnumiks on investeerimiskindluse andmine erasektorile, sest vaatamata Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taastefondi rekordsuurusele pole see kaugeltki piisav, et rahastada kõiki vajalikke investeeringuid. Komisjoni hinnangute järgi on valdavalt erasektorist juurde vaja 300–350 miljardit eurot investeeringuid aastas.

«Kui investoritel on investeerimiskindlus, nad teavad, et me ei soosi ebatervet konkurentsi saastavamatelt konkurentidelt, siis pole mingit kõhklust, et need projektid on päris atraktiivsed. Me näeme, mis toimub praegu meretuuleparkidega. Me näeme, et eelmisel aastal näiteks päikesepargid tootsid Euroopas kõige odavamat elektrit üldse ja see on võimalik olnud läbi mahtude kasvu. Mida rohkem uut tehnoloogiat kasutusele võetakse, seda kiiremini ka hind alla läheb,» ütles Simson.

Jutuks tuli ka maailma geopoliitika, kus energeetikal on oluline tähtsus. Simson leidis, et komisjonist on aus maailma naftatootjatele teada anda, et Euroopas hakkab vähendama nafta tarbimist ning nad peaksid hakkama mõtlema alternatiividele. Tema jaoks on huvitav, et Saudi Araabia on juba investeerinud suuri summasid tootmaks päikesest vesinikku.

Venemaaga Simsonil otseseid kontakte pole olnud, sest peale Krimmi okupeerimist dialoog külmutati. Aga ka nemad on vastu võtnud vesinikustrateegia, mis näitab, et nad otsivad maagaasile alternatiive, tõi Simson välja. «Ma arvan, et on aus oma kaubanduspartnerile teada anda, mis turul juhtuma hakkab,» võttis ta kokku.