Tööandja ei pea täpset diagnoosi teadma

Tervisekontroll. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Covid-19 pandeemia tõi andmekaitse inspektsiooni arvukalt selgitustaotlusi töötajate terviseandmete töötlemise teemal. «Isikuandmete kaitse üldmäärus  lubab töösuhte raames terviseandmeid töödelda niivõrd kuivõrd see on lubatud liikmesriigi õigusega, millega on kehtestatud ka asjakohased kaitsemeetmed,» kirjutas AKI aastaraamatus. 

Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna ning nõuded selleks tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, ent samas ei ole antud seaduses täpselt reguleeritud, kas ja millist tervisealast teavet võib töötaja kohta koguda. AKI sõnul on üldine seisukoht, et töötaja andmeid tuleks küsida ja koguda nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. 

«Töötaja peab silmas pidama, et tööle võib ta asuda üksnes siis, kui ta on terve ning ei kujuta teistele töötajatele ohtu. Tööandjal on õigus küsida, kas töötaja on viibinud hiljuti riskipiirkonnas või kokku puutunud nakatunud inimestega,» selgitas indpektsioon. 

Lisaks on tööandjal õigus nõuda kinnitust, see aga ei tähenda, et tööandjale tuleks esitada täpne diagnoos. Sümptomite esinemise nfot peaks vahetama vastastikusel mõistmisel. 

AKI sõnul soovisid tööandjad kollektiive nakatunutest teavitada ja küsiti, kas tööandja võib saata teate kõikidele töötajatele, kasutades töötaja nime, kui töötaja on selleks nõusoleku andnud. Inspektsiooni sõnul jäi see arusaamatuks, mis põhjusel on vajalik tööandjal saata ringkirjana laiali isiksustatud teate saatmine kõigile töötajatele, kes ei pruugi olla nakatunud töötajaga kokku puutunud. «Terviseandmete töötlemisel tuleb arvestada eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja proportsionaalsuse ja õigluse põhimõtetega,» toonitas AKI. 

Inspektsioon selgitas, et nakkushaigega kokku puutunute väljaselgitamine peaks käima selliselt, et tööandja ei anna kogu kollektiivile haigestunust teada, vaid püüab koos haigestunuga lähikontaktsed välja selgitada ning neid teavitada. Samamoodi tuleb toimida ka tööväliste inimestega – näiteks kui on peetud ühist koosolekut. 

Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on töötajal muuhulgas kohustuseks:

1. osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

2. kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;

3. koheselt teatada tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest.

AKI sõnul peaks esmalt tööandja küsima haigestunud töötajalt endalt, kellega on ta potentsiaalselt nakkusohtliku perioodi jooksul haiguse levikuks piisavaks kontaktis olnud ning seejärel nende töötajatega personaalselt rääkima. Kui haigestunud töötajaga pole võimalik ühendust saada, peaks tööandja ise analüüsima, kes võiks lähikontaktsed olla (ühine ruum, toimunud koosolekud).

Tööandja kõigile suunatud hoiatava kiri sisuga «Mart jäi haiguslehele ja pole välistatud, et tal on Covid-19» pole AKI hinnangul õigustatud.

Teiste töötajate informeerimine haigestunust on lubatud vaid juhul, kui sellise info edastamine teistele töötajatele on vajalik nende elu, tervise või vabaduse kaitseks ning haigestunud töötajalt ei ole võimalik nõusolekut saada.

Miks ei tohi tööandja küsida diagnoosi?

Viiruse diagnoosimine ning lähikontaktsete ja levikuteede väljaselgitamine on arstide ja terviseameti ülesanne. Seega arst, kes diagnoosib patsiendil koroonaviiruse, peaks ka temalt uurima, kellega ta kokku on puutunud ning edasi saab asjaga tegeleda terviseamet, kel on õigus sel eesmärgil ka isikuandmeid töödelda, sealhulgas neid tööandjalt saada.

Seetõttu juhtis inspektsioon tähelepanu, et ühelgi muul andmetöötlejal ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust ega eesmärki hakata omaalgatuslikult ise lisaandmeid koguma või edastama kellelegi, kel pole õigust neid töödelda.

Nakkushaiguse levikutee ning lähikontaktsete välja selgitamise õigus ja kohustus on seadusest tulenevalt tervishoiuteenuse osutajal ja terviseametil. Viimasel on sel eesmärgil õigus ka isikuandmeid töödelda, sealhulgas neid tööandjalt saada.