Reoveeuuring näitab üle pika aja häid tulemusi

Kauplused avasid pärast pea kahekuist pausi uksed ja söögikohadki saavad terrassil toitu pakkuda. Foto on illustratiivne Foto: Mailiis Ollino

Tartu Ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse taseme langust. Mitme Eesti asula reovees on viirusesisaldus kahanenud üsna väheseks.

Olenemata parematest tulemustest tõdevad teadlased, et viirusekogus on reovees ikka veel üsna suur. Eriti teevad muret mõned Ida-Virumaa suuremad linnad, mille reovees püsib viirusekogus jätkuvalt Eesti keskmisest suurem.

Reovee koroonaviirusesisaldus on praegu võrreldav veebruari algusega. Reoveeuuringu juhi, TÜ antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul tähendab see, et üldine viirusekontsentratsioon on saavutanud teatud stabiilsuse, kuid on ikka veel üsna suur.

«Päevane uute nakkusjuhtumite arv püsib praegu veel 300 ringis, see on ikka veel palju rohkem kui näiteks mullu oktoobris. See kajastub ka meie analüüsitavates reoveeproovides,» selgitas Tenson. «Siiski võib tunda heameelt, et suuremates asulates, näiteks Võrus, Jõgeval ja Loksal, on olukord tublisti paranenud, samuti mitmes väiksemas kohas. Seda nägime viimati väga pika aja eest,» ütles ta.

Koroonaviiruse leviku poolest kriitilisemas seisus on Ida-Virumaa, kus on keskmist olukorda kirjeldav indeks Eesti keskmisest kõrgem. «Kui Kesk- ja Lääne-Eestis on see keskmiselt alla 100, Lõuna-Eestis umbes 200, siis Ida-Virumaal on näit 300,» rääkis Tenson. Harjumaa keskmist olukorda kirjeldav näit on 250. Tensoni sõnul jääb vaid loota, et piirangute leevendamine ei too kaasa järsku viirusekoguse kasvu.

Reoveeuuringu tulemused sel nädalal. Foto: Tartu Ülikool

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates.

Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Terviseametit teavitatakse uuringutulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.