Millised andmekaitse küsimused inimesi enim puudutasid?

Helistajate seas oli kõige enimkäsitletud teema valvekaamerate kasutamine. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix Baltics

Möödunud aastal helistati andmekaitse inspektsioonile (AKI) kokku 1222 korda, ülemöödunud aastal oli helistamiste koguarv 1578. AKI hinnangul võis helistajate vähenemine põhjustatud sellest, et koroonaviiruse tulek mõjutas töö ümberkorraldust: infoliin märtsis ei töötanud koguaeg ja infoliini töötamise aeg lühenes.

Helistajate seas oli enimkäsitletud teema valvekaamera kasutamine. Ligikaudu 250 korral küsiti valvekaamera omaniku kohustuste, inimese õiguste eiramise ja rikkuja karistamise kohta. 

Valvekaamera kasutamisest või väärkasutamisest tehti lisaks juttu teistes kõnedes, kus helistamise peamiseks põhjuseks oli muu andmekaitsega seotud probleem. 

Teisel kohal oli andmete avalikustamise teema. AKI aastaraamatus toodi välja, et need mured olid andmete avalikustamine internetis ja seda nii meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias kui veebikülgedel. Samuti oldi murelik e-posti sulgemise pärast peale töölt lahkumist.

Uue teemana oli üleval küsimus, kuidas küsida iseenda kohta andmeid.

Nõu küsiti ka isikuandmete kaitse üldmääruse kohta, selgitusi paluti selle kohta, kuidas küsida inimeselt nõusolekut ja millised peavad olema andmekaitsetingimused. Huvi tunti ka selle vastu, mida kirjutada vastutava ja volitatud töötleja vahelisse lepingusse ja kuidas teha mõjuhinnangut või kuidas määrata ametisse andmekaitsespetsialist.

Korteriühistutega seotud kõned puudutasid kaamerate kasutamist ühistu territooriumil. Võlaandmete teemal küsiti enim inkasso ja kohtutäituri poolt võlaandmete avaldamise kohta, näiteks kas inkasso võib tööandjat teavitada võlgnevusest.