Loendatute hulk võib pärast e-loenduse lõppu veelgi suureneda

Digitaalne rahvaloendus Foto: Postimees/Scanpix

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel osalenud juba 799 976 inimest, pärast e-loenduse lõppu võib aga nende koguarv veelgi suureneda.

Ehkki arvestatakse, et osa inimesi on internetis loendatud topelt (nii enda kui mõne teise leibkonnaliikme poolt), siis teisalt on jooksvast arvestusest jäetud siiani rangelt välja need ankeedid, mis on küll lõpetatud, ent mille leibkonnaankeet tervikuna on lõpetamata.

Seetõttu arvas statistikaameti peadirektor Priit Potisepp, et loendatute koguarv pärast e-loenduse lõppu pigem suureneb kui väheneb.

«Näiteks laste ankeedid on täidetud, aga pereisa ankeet on jäänud täitmata ning seega jäänud ka terve komplekt kinnitamata. Lapsed on aga sellegipoolest loendatud,» selgitas Potisepp. Selliseid ankeete oli pärastlõunal 64 705 ning Potisepp oli veendunud, et duplikaate on sellest vähem.

Ööpäeva võrra e-loenduse tähtaja pikendamine tasus tema sõnul end igati ära, kuivõrd tänase päeva jooksul sai tänu sellele oma ankeedi internetis täita umbes 10 000 inimest. «Vastasel juhul oleks meil olnud selline hulk pettunud inimesi.»

10 000 inimest tähendab peaaegu 5000 leibkonda. Kui iga leibkonna ukselt uksele loendamiseks arvestada keskmiselt pool tundi ja lisaks veel liikumisaeg, tähendab see laias laastus umbes 5000 rahvaloendaja töötunni kokkuhoidu.

Rohkem statistikaamet e-loenduse tähtaega pikendama ei hakka, selleks pole aegagi – graafik surub peale. «Oleme väga pinges praegu sellega, et 16. veebruariks toota uued nimekirjad – maksimumnimekirjadest tuleb maha lahutada e-vastajate hulk.»

Et e-loendusel sai loendatud oodatust märksa suurem hulk elanikke, muutub ukselt uksele käivate loendajate töö lihtsamaks. «Oleme välja mõtlemas mitmeid meetmeid, kuidas olukorda lahendada. Esiteks seal, kus on loendajate äraütlemisi - neid on ja mitte vähe - liidame jaoskondi. 16. veebruariks teeme töönimekirjad nii, et loendajatele jääks normaalne koormus,» rääkis statistikaameti juht.

Kui välitööde ajal loendaja langeb välja – näiteks jääb haigeks, siis antakse tema pooleli jäänud tööpiirkond külgnevale või lähedal asuvale loendajale ega võta tööle reservi jäänud loendajat. «Oleme paindlikud ja üritame hästi ära kasutada selle väga kõrge e-vastamise määra.»

Isikukoodid puudu

Üks suuremaid ülesandeid on veel seotud täidetud e-ankeetidega, kust isikukood on puudu. «Neid on umbes 30 000 - 40 000. Seda lubas süsteem teha, see oli meie teadlik valik. Kaalusime juba enne, kas blokeerime võimaluse, et ilma isikukoodita ei saa isikuankeeti täita, või laseme täita sünnikuupäeva pannes,» rääkis Potisepp.

Näiteks võis juhtuda, et leibkonnaliige täitis ankeeti teise eest, kes oli parajasti ära ning isikukoodi teada saada ei õnnestunud. «Nüüd isikukoodi operaatorid, kes meil tööl on, võtavad selle töökogumi ette. Isikukoodid on neile ankeetidele vaja leida, sest lahutamistehteks on neid tarvis,» selgitas peadirektor. Tema hinnangul ei ole neid ankeete siiski hirmus suur arv, üldarvust umbes 4 protsenti.