/nginx/o/2021/03/26/13699484t1h30b5.jpg)
Kui veel jaanuaris tabas politsei Virumaal 43 joobes juhti, siis aprillis juba 80. Politsei teatel on joobes juhtide osakaal viimastel nädalatel märkimisväärselt tõusnud.
Soojad ilmad ja leebemad piirangud meelitasid liiklusesse rohkem roolijoodikuid
«Silmapaistvalt on joobes juhtide osakaal liikluses suurenenud viimastel nädalatel, mil piiranguid leevendati ja ilmad soojemaks läksid,» täheldas Ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm.
Alkoholi tarvitamisest tingitud probleemid saadavad politseitööd igal sammul - mõni vajab politsei abi, kui joobnuna sõiduteele magama jääb, lähedaste ja teistega ühise joomingu käigus kaklema läheb, purjuspäi autorooli istub või siis muul moel alkoholi liigtarbimise tõttu ohtu satub või selle põhjustab.
Kindlat roolijoodiku profiili Elmi sõnul olemas ei ole. «Nende seas on noori ja vanu, mehi ja naisi, vanemate ja uuemate autodega ehk see on läbilõige kogu meie ühiskonnast. Üks, mis suurt osa neist aga ühendab, on haigus nimega alkoholism. Ütlevad nad ise küll, et võtsin õlle või paar pokaali veini, ent alkomeeter näitab tihti teistsugust tõde, kuvades ekraanile keskmiselt kuni kahepromillise joobe,» kirjeldas ta autojuhte, keda politsei on korduvalt joobes juhtimise tõttu liiklusest kõrvaldanud.
Näiteks Virumaal on selle aasta nelja kuuga kontrollitud üle 26 000 autojuhi. Lisaks kontrollkäikudele on joobes juhtide tabamisel politseile abiks ka kaasliiklejad. «Need inimesed, kes ohtlikku juhti märgates ükskõikseks ei jää, vaid politseile sest teada annavad,» märkis Elm ja lisas, et suure osa väga raskes joobes autojuhtides tabab politsei just tänu helistajatele. «Selliseid kõnesid saab politsei iga päev ning pole kahtlustki, et taolised tähelepanekud võivad päästa kellegi elu enne, kui joobes juht avarii põhjustab,» ütles ta.
Kui purjus peaga rooli kippuvale inimesele ei tihka aga mingil põhjusel politseid kutsuda, siis tuleks politsei sõnul ise kuidagi sekkuda ja tagada, et see inimene ei sõidaks autoga. «Tuleks kasutada kõikvõimalikke vahendeid ja loomingulisi võtteid, et hoida purjus inimene autoroolist eemal. Peita võtmed, pakkuda end kaineks autojuhiks, lõpuks võtta sõber kasvõi käevangu ja aidata ta alkoravi kabineti uksest sisse,» kirjeldas Elm.
Haiget inimest ei aita politsei hinnangul trahvisedel ega vangikong ning ta vajab ravi. Elmi sõnul näitab üleilmne praktika, et alkoholisõltlastele mõjub paremini psühholoogiline nõustamine ja ravi: «Probleemile tuleb rohkem meditsiiniliselt läheneda. Katsetusi on selleks tehtud ka Eestis, näiteks pakutakse alkoholi tarvitanud autojuhile võimalust läbida psühholoogiakoolitus, misjärel trahvi nad ei saa. Eesmärk on neid mõjutada käituma nii, et nad oleksid ohutud. Seda võimalust pakutakse aga üksnes inimestele, kelle käitumine ei ole retsidiivne ehk ravile allumatu,» selgitas Elm.