Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Apteekrid soovitavad end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida

Copy
Puugid ­levitavad kaht haigust: puukborrelioosi ja -entsefaliiti.
Puugid ­levitavad kaht haigust: puukborrelioosi ja -entsefaliiti. Foto: Aivar Ruukel

Eesti Proviisorapteekide Liit tuletab meelde, et suve alguseks immuunsuse saavutamiseks on just praegu õige aeg ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Proviisorapteekide liidu juhi Ly Rootslase sõnul on praegu parim aeg alustada või jätkata puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega. «Puukentsefaliidi vastased vaktsiinid on väga tõhusad ja annavad kaitse 99 protsendile vaktsineeritutest. Kui praegu teha esimene süst, siis on suveks kaitse juba olemas,» ütles Rootslane.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks teha kolmas süst. Esimene kordusvaktsineerimine tuleb teha kolme aasta pärast ja seejärel korrata süsti iga viie aasta järel. Eakatel on korduvvaktsineerimiste vahe kolm aastat.

Puukentsefaliidi vastu saab apteekides vaktsineerida kuni 20. juunini. Sel aastal on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisse kaasatud 25 apteeki 11 Eesti linnas. Projektis osalevad Apotheka, Benu ja Südameapteegi apteegid. Vaktsineerimiseks on vajalik eelnev registreerimine. Kaasa tuleks võtta isikut tõendav dokument ning olemasolu korral immuniseerimispass. Vaktsiinisüsti maksumus jääb 35–39 euro vahele.

Kuna sel kevadel vaktsineeritakse paljusid inimesi ka Covid-19 vastu, siis tuleb vaktsineerimisele tulles arvestada, et erinevate vaktsiinisüstide vahele peab jääma vähemalt kaks nädalat.

Mis haigus on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti või meningoentsefaliiti.

Jääknähte nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired esineb 26–46 protsendil haigust põdenud patsientidest. Puukentsefaliit võib 1,4 protsenti juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. 

Tagasi üles