Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: avaliku teabe salajaseks kuulutamine vajab ülevaatust

Väino Koorberg ja Rein Lang võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» vaatluse alla olukorra avaliku teabe vallas. Kas avaliku teabe seadus aitab kodanikel mõista, kuidas töötab avalik võim või annab lihtsalt administratiiv-bürokraatlikule süsteemile tööd ja leiba juurde?

Väino Koorberg tõi välja, et juba mitu nädalat pommitavad poliitikud ja Eesti Ekspressi uuriva ajakirjanduse isa Tarmo Vahter üksteist avalike kirjadega. Lugu sai alguse, kui Vahter kirjutas avaliku kirja kaitseminister Kalle Laanetile ning küsis, miks Laanet loob riiki, kus rahvas ei tohi midagi teada.

Kirja ajendiks oli plaan muuta avaliku teabe seadust. Selgub, et kaitseminister kooskõlastas paranduse, et lisaks riigisaladustele võiks ametiasutused oma äranägemise järgi piirata kõiksugu muid dokumente. Juurdepääsupiirangut saaks viie aasta kaupa pikendada lõputult, senine seadus näeb ette ühekordset pikendust.

Nädal hiljem tuli sarnase plaaniga välja siseminister Kristian Jaani. Seejärel selgus möödunud nädalal, et justiitsminister Maris Lauri on jäänud ühele poole rindejoont ning need ministrid koos keskkonnaminister Tõnis Möldriga on jäänud teisele, kirjeldas Koorberg.

Koorberg meenutas, et kui aastate eest 2000. aastate alguses avaliku teabe seadus vastu võeti, siis ajakirjandus kiitis eelnõu kui Euroopa üht kõige moodsamat seadust. Rein Lang viitas põhiseadusele, mis annab inimestele õiguse saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. 1990. aastate lõpuks aga oli kujunenud pingeline vaidlus, mida see tähendab, sest mõistest saadi erinevalt aru. Tulemuseks oli uus seaduseelnõu.

Koorberg kirjeldas, et alguses oli rõõm seadusest suur, siis aga selgus, et administratiiv-bürokraatlik süsteem ehk ABS oskab sellega väga hästi kohanduda. Alguses oli kogu informatsioon avalik, välja arvatud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teave ning 11 erandit nagu isikuandmed. Nüüd aga on jälle jõutud olukorda, kus avalikustamiseks mittemõeldud erandeid on umbes 30. 

Lang tõi lisaks esile, et avaliku teabe seaduse vastuvõtmisega lõpetati diskussioon ajakirjandusseaduse vajalikkuse üle. Ajakirjandusseadust ajasid need inimesed, kes arvasid, et informatsioon on kinnine ning ligipääsu sellele antakse ainult töötõendi alusel. «[Oli] väga selge nägemus, et ajakirjanikud on eriõigustega rühm, kellele laienevad rohkemad õigused kui tavakodanikele. Mida nüüd avaliku teabe seadus tegi, oli see, et ta ütles üheselt, et ajakirjanik on sama inimene nagu iga teinegi,» märkis Lang.

Ta täiendas, et avaliku teabe seadust on siiani üle vaadatud ühe korra 2007. aastal, kui Lang oli ise justiitsminister. Tema meelest on saatanast, kui asutused tahavad, et neil oleks üks tempel «asutusesiseseks kasutamiseks», millega dokumentidele ligipääsu kinni panna. Kui tegemist on tõepoolest salajase teabega, siis saab selle kuulutada riigisaladuseks, argumenteeris ta.

Lang kutsus üles ajakirjandust vaatama peeglisse, kas meedias poliitikute valimatu sõimamine aitab kuidagi kaasa nende võimele ohjeldada administratiiv-bürokraatlikku süsteemi. «Selles mina väga sügavalt kahtlen, et kui muuta kõik inimesed, kes olemuslikult tahaksid ohjeldada ABSi avalikuks süljekausiks, siis me leiame aina vähem ja vähem inimesi, kes tahaksid sinna minna. Või need, kes lähevadki, ongi olemuslikult osa administratiiv-bürokraatlikust süsteemist.»

Koorberg küsis, kas Lang ei kutsu nii üles poliitikuid kohtlema siidikinnastega. Lang vastas, et siidikinnastes mitte, aga sõimamine ei anna ka tulemust.

Koorberg meenutas, et 2007. aastal oli õhus, et vaatame üle tarbetult kinniseks kuulutatud dokumendid. Ta küsis, kas ABS rullis siis üle. Lang sõnas, et ABS ei rullinud. Kui on olemas poliitiline valitsus, kes rahva mandaadiga ABSi ohjeldab, siis läheb tema sõnul areng ka õiges suunas. Täna ta seda aga ei näe.

«Minu meelest tuleks uuesti üle vaadata kõik need alused, mis võimaldavad ühe või teise info riigisaladuseks tunnistada. Mis puudutab avaliku teabe seadust, siis üle 30 erandi, mis sinna on kokku kirjutatud – ma arvan, et 15 võiks rahulikult välja visata,» ütles Lang. «Aga see nõuab poliitilist tahet.»

Koorberg lisas, et me elame suurandmete ja avaandmete ajastul. Lang tõi välja, et Eesti e-riigina on loonud uskumatult ägedad andmebaasid. Puudub aga arusaamine, kuidas isikuandmetega andmebaase kasutada uue väärtuse loomiseks ning pole poliitilist tahet probleemiga tegelda, sest erinevalt hambaravihüvitistest hääli see ei too.

Lisaks heitsid saatejuhid pilgu nädala tipphetkedele ajakirjanduses, otsisid Narvast tõelisi patrioote ning vaatasid, kes on meedia suurimad tegijad internetis, milline on värske seis digitellimuste rindel ning kas meediamajadel oivalise ajakirjanduse tegemiseks ka raha jätkub.