Välismääraja ⟩ Pille Petersoo: Sturgeoni jaoks on oluline uue Šoti iseseisvushääletuse seaduslikkus

Šotimaal toimusid 6. mail devalveeritud parlamendi valimised, mis olid koroonakriisi tõttu aasta võrra edasi lükatud. Seekordsed valimised olid suure tähelepanu all, sest eelmistest saati on toimunud iseseisvusreferendum, Brexiti referendum ja ülemaailmne pandeemia. 

Pille Petersoo. Foto: Sandra Urvak

Iseseisvusreferendumi teema on ka sel korral olnud niivõrd dominantne, justkui olekski uus rahvaküsitlus käes, seletas sotsioloog Pille Petersoo Kuku raadio saates «Välismääraja». Petersoo tõi välja, et šotlased on juba pikka aega tahtnud suuremat omavalitsust ja keskvalitsuse võimu tuua inimestele lähemale.

Juba 19. sajandi lõpus loodi Šoti ametkond, mis hakkas šotlaste asju otsustama. Aga nii aktiivset omavalitsuse liikumist kui Iirimaal, Šotimaal pole olnud, võrdles Petersoo. Šoti rahvuspartei asutati 1934, aga populaarsust hakkasid nad kogunema alles 1970. aastatel, kui Põhjameres avastati nafta ning šoti rahvuslased said hakata uskuma, et nad saaksid majanduslikult ise hakkama.

See oli aeg, kui leiboristid hakkasid Ühendkuningriigi parlamendis Westminsteris kaotama kohti Šoti rahvuspartei liikmetele. Ühtedel valimistel said nad lausa kolmandiku rahva häältest, aga majoritaarse valimissüsteemi tõttu saavutasid vaid 11 kohta. Häältehulk oli valitsuse jaoks siiski niivõrd hirmutav, et nad otsustasid Šotimaale pakkuda suuremat omavalitsust.

1979. aastal toimus leiboristide eestseisul referendum, kus hääletati, kas Šotimaal võiks olla oma assamblee. Assamblee on vähemate õigustega kui devalveerunud parlament, näiteks praegu on assamblee Walesil.

Parlamendi referendum toimus 1997. aastal, sest mõni kuu varem Ühendkuningriigis võimule tulnud leiboristid olid valimiskampaania ajal lubanud šotlastele hääletust. Tegemist oli ülekaaluka võiduga: 60 protsenti inimesi käis referendumil hääletamas ning neist 75 protsenti toetas suuremat omavalitsust.

2014. aastal korraldas parlamendis enamuses olev Šoti rahvuspartei iseseisvusreferendumi, kus «ei» pool saavutas 55,3 protsenti, «jah» 44,7 protsenti. Ühendkuningriigi valitsus oli iseseisvushääletusele loa andnud põhimõttel, et rahva arvamust võib küsida korra põlvkonna jooksul, et see ei muutuks iga-aastaseks kampaaniaks.

Mõtted ehk oleksid sumbunudki, kui kahe aasta pärast poleks toimunud Brexiti hääletust, kus šotlased olid Euroopa Liitu jäämise poolt, Ühendkuningriik tervikuna aga vastu. Nii oli ka tänavu põhiliseks ja kõige polariseerivamaks küsimuseks, kas šotlased peaksid kuidagi uue iseseisvusrefendumi korraldama.

Petersoo tõi välja, et Šoti rahvuspartei juhi Nicola Sturgeoni jaoks on väga oluline uue referendumi seaduslikkus. Seetõttu proovivad nad Westminsterilt välja nuiata luba uue rahvahääletuse korraldamiseks. Tõenäosus selle saavutamiseks on madal, sest Westminsteris enamuses olevad konservatiivid on Šoti referendumi vastu, ka leiboristid pole uue referendumi poolt ning šoti kohtade osakaal Westminsteris on alla kümnendiku.

Teiseks võimaluseks on nii-öelda Kataloonia versioon, kus referendum tehakse ära keskvalitsuse loata. Veebruaris uut parteid Albat juhtima hakanud Alex Salmond argumenteeris, et Sturgeon ei julge iseseisvusreferendumit niisama korraldada. Alba tegigi kampaaniat, et iga hinna eest tuleb uus hääletus läbi viia, selgitas Petersoo. Valimistel said nad aga vaid 1,7 protsenti.

1998. aasta Šotimaa seaduse 30. sektsioon ütleb, et erandkorras saab Šotimaa loa otsustada muidu Westminsteri pädevuses olevaid küsimusi. Seda on kasutatud umbes 15 korda, sealhulgas näiteks valimisea langetamine kohalikel valimistel. Nüüd loodab Sturgeon, et klausel annab loa uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks ka siis, kui peaminister Boris Johnson sellele vastu seisab.

Alati jääb ka võimalus teha referendum ära ja minna sellega kohtusse, sest seaduse punkte saaks Šotimaa kasuks tõlgendada ning võib-olla ei kaotatakski. Petersoo aga märkis, et tegemist on keerulisema protsessiga kui eelnevalt loa saamine.

On ka arutletud, kui kaua saab Johnson või mõni teine peaminister üldse šotlaste referendumisoovile vastu seista. «Kogu uniooni on kirjeldatud mõistuseabieluna. Kui see abielu enam ei toimi, siis mida sa teed?» küsis Petersoo.