:format(webp)/nginx/o/2021/05/09/13770872t1h81a7.jpg)
Tartu taliujujad võtsid laupäeval ette midagi sellist, mida Eestis varem tehtud pole. 14-liikmeline seltskond seadis sihiks ujuda 60 kilomeetrit Võrtsjärvest Tartusse. Stardipauk kõlas kell kuus hommikul ja turuhoone lähistel asuvale paadisillale finišisse jõudsid ujujad kümne paiku õhtul.
Vahetuste kaupa
Päevapikkune teekond kandis nime «Viisu, Põie ja Õlekõrre nimeline pundiujumine Emajões» ning ürituse eestvedaja Mart Nöpsi sõnul saadi idee Vene taliujujatelt, kes sarnase vahemaa oma kodumaal kunagi varem läbi ujusid.
«Kuna Eestis pole keegi nii pikka distantsi varem sellistes tingimustes läbinud, tundus see hea võimalus ennast proovile panna. Lisaks loodame, et selleks ajaks, kui Tartu on 2024. aastal kultuuripealinn, on sellest saanud traditsioon,» rääkis Nöps.
Kui alguses kuulus punti kuus meest, siis mida lähemale ettevõtmine jõudis, seda rohkem tekkis huvilisi, aga oli ka kahtlema lööjaid. Päev enne starti läks nimekiri lukku ning kedagi enam juurde ei võetud, kuigi hiliseid ärkajaid oli veelgi.
Taliujujaid saatis terve päev laev Signild ja kapten Andrei Kulagini sõnul pidas seltskond oodatust veelgi paremini vastu.
Keegi osalejatest ei tulnud hetkekski sellise jutuga, et jätame pooleli, rääkis laeva kapten Andrei Kulagin.
Alguses plaanisid taliujujad läbida pika vahemaa nii, et igaüks on vees kümme minutit ja turgutab end siis 50 minutit saunas. Vahetuste kaupa pundiujumine ka toimus, aga Tartus viimase jupi enne finišit ujusid kõik 14 hulljulget koos. «Kõige kõvemad olid vees lausa pool tundi, mis on väga hea tulemus. Keegi ei tulnud hetkekski sellise jutuga, et jätame pooleli,» rääkis kapten. Vee temperatuur oli laupäeval vaid seitse-kaheksa kraadi.
Kuigi võimalus teekonnal sauna sooja minna oli esimene tingimus, mille osalejad pöörase retke ette võtmiseks seadsid, ei läinud kõik plaanipäraselt. «Esimesed neli tundi meil saun laeval ei töötanudki. Mõtlesime küll, et kas nüüd jääb õhtuni nii. Kui isegi nii oleks läinud, siis meie allaandjad ei ole,» selgitas üks seltskonna liige finišis rõõmsal toonil.
14 taliujuja hulgas oli ka üks naine ning kõik, kes eile varahommikul Võrtsjärve äärest alustasid, ka Tartus lõpetasid. Finišisse Emajõe äärde olid neid tulnud tervitama ka linlased, emotsioonid olid kõigil laes.
Väsimusest või külmetusest polnud meeskonnal ühtki märki, selle asemel võtsid nad lauluviisi üles ja surusid üksteisel kätt, et siis uuesti sauna minna.
Üks taliujuja rääkis finišis särasilmil päevast kui erakordsest kogemusest ning ütles, et see ei jää taliujujatele viimaseks pikaks distantsiks. «Nii hea tunne on, nüüd võiks lausa Peipsile ujuda!» hüüdis ta.
Lipp kadunud
Küsimusele, kas päeva jooksul ka midagi kanget rüübati, et sooja sees hoida, kõlas kõigilt vastuseks kindel ei. Ainsana valmistas osalejatele muret teekonnal kaduma läinud Tartu taliujumise klubi lipp.
«See jäi Palupõhja looduskooli lähedal koos vardaga puu külge. Kui üritasime tagurdada, ei saanud laevaga sellele lähedale ja pidime loobuma,» ütles Nöps. Nüüd otsitakse kedagi, kes aitaks lipu üles otsida ja ära tuua.
/nginx/o/2019/09/05/12530835t1h28c6.jpg)