Saatejuhid Tõnis Leht, Keit Kasemets ja vastne Isamaa liige Lavly Perling rääkisid valitsuse sajast päevast, ees ootavatest kohalikest ja presidendivalimistest ning paljust muust.
«Valitsusel on sellevõrra lihtsam, et tegemist on valitsusega pärast EKREt. Me lepime paljuga. Minu hinnangul on tegemist suuresti arengukavade valitsusega. Nii nagu ma saja päeva plaanist lugesin, on plaanis hästi palju arengukavasid. Praegune valitsus ongi tiksumise valitsus, kus suuri otsuseid ei tehta,» ütles Perling.
«Põllumajanduse puhul on arengukava, riigikaitses on arengukava, teadusel ja haridusel on arengukava. Tegelikult ma oleks oodanud suure pintslitõmbega visiooni. Et kuhu me läheme, mis on konkreetsed plaanid ja mida me võtame ette oma murekohtadega,» lisas ta.
Saatejuhid küsisid ka, et kus me oleksime praegu sel juhul, kui valitsuse vahetust poleks toimunud. «Mis siis oleks, kui oleks püsinud eelmine valitsus. Siis oleks paar nädalat abielurefendumit, kõik oleksid omavahel tülis. Valitsuse välispoliitika on ikka väga palju muutunud. Varem oli üsna selgelt Poola ja Ungari kambas, nüüd oleme liikunud nende riikide hulka, keda tõsisemalt kuulatakse ja me oleme ise ka osalised Euroopa Liidu poliitika kujundamisel,» arvasid nad.
«Mis puudutab Keskerakonda, siis oleks huvitav teada, kes juhib Keskerakonna ministreid. Eks ikka Jüri Ratas. Koalitsiooninõukogu on selline huvitav organ. Tänases demokraatias oleks huvitav teada, kes ja kus võtab vastu otsuseid. Aga tegemist on kahe väga erineva erakonnaga, keda ühendab võim,» ütles Perling.
Palju teadmatust on ka seoses presidendivalimistega. «Kui Jüri Ratas nii-öelda palgi õlalt viskab ja teatab, et ta ei kandideeri presidendiks, siis avab see Keskerakonna jaoks terve rea küsimärgiga uksi, et keda siis tema asemele panna. See võib Keskerakonna populaarsusele üsna tugevalt mõjuda ja kui populaarsus peaks veelgi langema, siis see sunnib otsima mingit muutust. Pigem pärast kohalikke valimisi võivad nad hakata otsima vahendeid oma populaarsuse tõstmiseks. Aga see ei ole päris nii lihtne, et paneme nüüd jälle eelmise valitsuskoalitsiooni kokku. See ei tooks valijate toetust automaatselt tagasi,» leidsid saatejuhid.