Kevad kingib lillevaiba

Ohustatud liikide hulka kuuluv palu-karukell (Pulsatilla patens) ja Tallinna botaanikaaia vanem­aednik Marit Mäesaar. Foto: Sander Ilvest

Tänu jahedatele ilmadele saab sel aastal tavapärasest pikemalt imetleda puude ja põõsaste pungade paisumist-puhkemist ning nautida kauem lilleõite ilu.

Tallinna botaanikaaia vanem­aednik Marit Mäesaar jagab talvele järgnevat aega lillede õitsemise järgi varakevadeks, kevadeks ja hiliskevadeks. Praegu on tema sõnul kevad, sest üle Eestimaa – olgu soosaartel, võsastikes, metsaservades, paekallastel, mäenõlvadel või jõeniitudel – laiuvad lillevaibad. Kooslused valgetest võsaülastest ja kullakarva kollastest ülastest, kanakoolmetest, kuldtähtedest, rohekaskollastest lepiklilledest, lilladest lõokannustest, sinililledest – mida tegelikult on lisaks sinistele ka roosasid ja valgeid. Looduskaitsealused karukellad on nii mõneski paigas juba ära õitsenud, teisal aga alles tärkavad.

«Kui botaanikaaia harulduste kollektsiooni peenardes on karukelladel praegu lopsakad õied, siis looduslikul aruniidul püsivad nad alles pungas. Nii ongi vahva jälgida, kuidas taimed samal ajal eri kasvukohtades toimetavad,» mainib vanemaednik.

Eestis esinevad palu-karukell ja aas-karukell armastavad üldiselt kuivi valgusküllaseid kasvukohti. Karukella kellukjad ja hiljem tähtjalt violetsed suured õied avanevad aprillis-mais. Palu-karukella kellukad ripuvad, aas-karukellal on nad püstisemad.