Nädala tegija ⟩ Ülle Madise: tahaks, et me ei sunniks valitsust liigseid piiranguid kehtestama

Sellest nädalast leevenesid mitmed koroonapiirangud, ent veel paljud jäid kehtima. Õiguskantsler Ülle Madise selgitas Kuku raadio saates «Nädala tegija», kui põhjendatud on praegused keelud, mida tuleb kaaluda vaktsineerimispassi puhul ning milliseid riske peaks võtma, et ühiskond edasi toimiks. 

Madise loetles üles kolm tahku, mida kaaluda, kui rääkida ideest anda vaktsineerimispassi alusel inimestele rohkem vabadusi minna restorani, kultuuriasutusse või reisima. Esiteks kehtib diskrimineerimiskeeld ehk inimesest endast mitteolenevatel põhjustel ei tohi teda panna halvemasse seisu. See tähendab, et kuni vaktsiinid pole kõigile kättesaadavad, pole see inimese valik, kas vaktsineerida või mitte. Ja näiteks laste ja noorte vaktsineerimine pole hetkel ettegi nähtud.

Teiseks nimetas õiguskantsler vaktsineerimise vabatahtlikkuse, mille puhul ta usub, et Eestis see ka vabatahtlikuks jääb. «Mina isiklikult vaktsineerimist pooldan. Nii et kui arst ütleb, et vaktsiin sobib, siis mina olen sellega nõus. Tänaseks olen ka esimese doosi AstraZenecat saanud. Aga mina ei ole valmis kellelegi ütlema, et sina pead. See peab olema kaalutletud otsus,» selgitas Madise.

Järelikult ei tohi ka kaude sundida inimesi vaktsineerima. Madise märkis siiski, et tööinspektsioon lubab teha erandeid. On olukordi, kus vaktsineerimata töötajat ei saa riskigrupis inimese juurde lasta ning sellisel juhul tuleb tema tööülesanded ümber korraldada või tööleping lõpetada.

Kolmas mõõde on õiglus, mille puhul on tegemist poliitilise kategooriaga. Selle juures toetab Madise sotsiaalminister Tanel Kiige seisukohta, et kuni vaktsiinid pole kõikidele kättesaadavad, siis nende alusel vähemalt riigisektoris ei tohiks teenuseid avada. Teistmoodi on erasektoris, kus eraettevõtja võib ise tingimusi seada. Madise võrdles, et vaktsineerimine on sellisel juhul nagu restoranipidaja otsus, et lauda lubatakse vaid korralikult rõivastatud inimesi või purjus inimesi ei teenindata.

Õiguskantsler rõhutas, et piiranguid tuleb teha juhtudel, kui nakatunud inimene võiks viirust teistele edasi anda. Tema hinnangul on seni kehtestatud nii tarvilikke kui ka ebatarvilikke piiranguid.

«Objektiivselt on pandeemia ajal tarvis piirata või lausa keelata kõrge nakkusohuga tegevus. Kõrge nakkusoht tähendab seda, et eri leibkondadest pärit inimesed on üksteisele lähemal kui paar meetrit pikemalt kui kümmekond minutit või aevastavad, köhivad õhku. Sellisel juhul tõesti üks inimene saab nakatada paljusid,» selgitas Madise.

Tema sõnul ei ole mõtet praegu lubada ööklubide avamist või siseruumides peetavaid kontserte, kus rahvas on tihedalt koos. Sellesse kategooriasse kuulub ka kool, aga õppetöö puhul leiab õiguskantsler, et see on nii oluline tegevus, et risk tuleb võtta.

Küll aga on tema hinnangul hea, et nüüdsest on taas lubatud individuaaltreeningud ning avatud aiandus- ja ehituspoed ning kaubanduskeskused. Ta kutsus üles suuremale kaastundele inimeste vastu, kes on kriisist pihta saanud ning kelle sissetulekud on piirangute tõttu kannatanud.

«Öeldakse, et oh, pole midagi, riik maksab kinni. Riik ei maksa kinni. Riik ei maksa isegi kõikidele neile, kes otseselt kahju saavad või töö kaotavad. Ammugi mitte neile, kes saavad kahju kaudselt. Näiteks pesumajad, võib-olla talunikud, kelle huvitavat-eripärast toodangut on restoranid väärindanud. Siin minu arvates peaks julgema kriitiliselt mõelda ja väga tahaks, et inimesed ei suruks valitsust nurka ja ei sunniks kehtestama piiranguid, mida nakkuse vältimiseks hädasti vaja ei ole,» rõhutas Madise.