Õpetajate palgaläbirääkimistel riikliku lepitaja juures ei andnud järele ükski osapool

Õpetajate palgatõusu arutamiseks kohtusid täna riikliku lepitaja juures haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm (vasakul) ja haridustöötajate juht Sven Rondik (keskel). Foto: Peeter Langovits

Haridustöötajate liidu, haridusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajate tänasel kokkusaamisel riikliku lepitaja juures ei astunud ükski osapool õpetajate palga alammäärade tõstmise küsimuses kompromissile lähemale, mistõttu on haridustöötajate streigi toimumine sama hästi kui kindel.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Sven Rondiku sõnul tutvustasid kõik osapooled tänasel kohtumisel oma seisukohti ja läbirääkimisteni tegelikult ei jõutudki.

Kokkulepe ei ole võimalik seetõttu, et haridus- ja teadusministeerium ei näe võimalust haridustöötajate nõutud 20-protsendiliseks palgatõusuks 2012. aastal. Haridustöötajad seevastu oma nõudmistest ei tagane.

«Meil ei ole mingit põhjust oma ettepanekust taganeda. Me ei küsinud midagi üle mõistuse,» leidis Rondik. Liidu juhi sõnul tahavad õpetajad palgatõusuga tagasi 8-protsendilist palgatõusu, mis 2009. aastal masu tõttu ära jäi. Sellele lisaks veel 12 protsenti palgatõusu, mis kompenseeriks selle, et palga alammäärad on samal tasemel püsinud 2008. aastast saadik.

Rondiku sõnul ei ole nõudmine ülemäära suur, sest palgatõusuks kuluv summa ei tekitaks riigieelarvesse auku ega nõuaks ühegi eelarvega ette nähtud kulutuse ärajätmist. Seetõttu on Rondik kindel, et otsus õpetajate palganõudmistele mitte järgi anda on poliitiline, mitte majanduslik.

Palgatõusu võiksid toetada omavalitsused

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ütles, et juba kinnitatud riigieelarvet ei saa hakata uuesti ümber jagama.

Ministeerium on valmis haridustöötajatele osaliselt vastu tulema, kaaludes riigi 30 üldhariduskooli õpetajate palgatõusu 2012. aasta 1. septembrist. Palgatõusu protsent pole veel teada, kuid kindlasti ei küüni see haridustöötajate liidu nõutud viiendikuni senisest alammäärast.

Ministeerium pakkus, et ülejäänud 491 üldhariduskooli puhul oleks palgatõus koole haldavate omavalitsuste teha. Kuna aga paljud omavalitsused maksavad õpetajatele juba praegu omast taskust palgalisa, siis ei ole omavalitsustel palgatõusuks vajalikku raha kuskilt võtta.

Holmi sõnul on minister Jaak Aaviksoo andnud oma toetuse sellele, et õpetajate palk võiks tõusta 2013. aastast. Raha loodetakse leida nn kolmest sambast. Esiteks tahaks ministeerium, et omavalitsused hakkaksid õpetajatele maksma kogu pedagoogide palkadeks eraldatud raha, mitte ei kasutakse seda muudeks koolide kulutusteks. Teine osa rahast loodetakse saada koolivõrgu kokkutõmbamisest ja kolmas riigieelarve lisarahast. 20-protsendilist palgatõusu see siiski ei garanteeri.

Streik tuleb

Haridustöötajate liidu juhi Sven Rondiku sõnul tuleviku lubadused õpetajaid ei rahulda. «Õpetajaid on nii palju petetud,» meenutas ta. Näiteks lubasid enne 2012. aasta riigieelarve kinnitamist õpetajatele palgatõusu kõik riigikogu erakonnad, aga tulemus oli null.

Selleks, et tulevikus mitte petta saada, nõuavad haridustöötajad kohest 20-protsendist palgalisa. Kuna nõudmisele vastu ei tulda, siis on tõenäoline, et õpetajad korraldavad veebruari lõpus või märtsi alguses streigi.

Kuigi töökatkestusel osalemine on vabatahtlik, näitas liidu korraldatud küsitlus, et streikida kavatseb valdav enamus õpetajaid. Ärajäänud tundide ajaks lastele tegevuse leidmine jääb kooli juhtkonna õlule.

Riiklik lepitaja Henn Pärn tegi ettepaneku tunnistada palgatõusu läbirääkimised 2012. aasta osas luhtunuks ja edaspidi tuleks arutada võimalusi palgatõusuks 2013. aastal. Eesti Haridustöötajate Liit võttis järgmise nädalani mõtlemisaja, kas soovib palgaläbirääkimisi riikliku lepitaja vahendusel jätkata või mitte.