Välispoliitika vaatleja Vahur Made hinnangul saab USA ekspresident George Walker Bush Eestilt Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi eelkõige meile NATOga liitumise tee vallapäästmise eest.
Made: president Bush väärib Eesti ordenit
«Minu seisukoht on igati George W. Bushi autasustamist sooviv,» kommenteeris presidendi otsust Diplomaatide kooli asedirektor Vahur Made.
Tema sõnul on vaieldamatu fakt, et Eesti sai NATO liikmeks sellel ajal, kui USA president oli George Walker Bush.
«See on võib-olla juba rohkem rahvusvaheliste suhete ajaloo analüüsi küsimus, aga minul on tunne, et Bushi eelkäija Bill Clinton oli oluliselt negatiivsemalt või tõrjuvamalt meelestatud Balti riikide pääsemisse NATO liikmeks.»
Tema sõnul toimus USA poliitikas pärast Bushi presidendiks saamist oluline ja selge murrang Balti riikide kasuks. «Ilmselt oli nende otsus sedavõrd tugev ja mõjus, et ka NATO Euroopa liitlased loobusid oma senisest kriitilisest positsioonist Balti riikide osas.»
Made meenutas, et nii Saksamaa kaitseminister Volker Rühe kui prantsuse administratsioon oli toona väga kriitiliselt meelestatud Balti riikide NATOsse pääsu vastu.
Kuid Made hinnangul võib ordeni andmise taga olla mingil määral ka Venemaa-Gruusia sõjaga seonduv.
«Ma arvan, et president Ilves soovib seda autasu edasi andes kaudselt väljendada tänu George W. Bushile Gruusia toetamise eest 2008. aasta Gruusia-Vene sõja ajal, kuigi seda loomulikult ametlikus kommunikatsioonis kirja ei panda ega öelda,» rääkis Made.
Made meenutas veel, et George W. Bush on ainus USA president, kes on ka isiklikult Eestit presidendiametis olles külastanud.
President Toomas Hendrik Ilvese nõuniku Toomas Sildami sõnul pole veel selge, kuidas Bush auhinna kätte saab - kas ta tuleb Eestisse või antakse see üle mõnel meie riigipea tänavusel USA-visiidil.
USA president aastatel 2001-2009, George W. Bush, saab Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi . Tal oli määrav roll NATO 2004. aasta laienemisele, mis liitis alliansiga Eesti, ning ta seisis hiljem kindlalt Eesti sõbra ja toetajana meie välis- ja julgepoliitiliste huvide eest. Näiteks toetas ta Eestit 2007. aasta aprillirahutuste ajal ning ühtlasi siia NATO küberkaitsekeskuse loomist.