/nginx/o/2021/05/06/13763555t1hf763.jpg)
Sel õppeaastal õpib Eesti ülikoolides 5235 välisüliõpilast, seda on 293 võrra vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Kahanenud on nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes õppivate välisüliõpilaste arv, seevastu välisdoktorantide arv jätkas kasvamist.
Statistikaameti analüütiku Birgit Vahingu sõnul on viimastel aastatel Eestisse üha rohkem välisüliõpilasi õppima tulnud, ent eelmisel aastal alanud koroonapandeemia ja piirangud avaldasid oma mõju ka siin. Bakalaureuseastmes õppivate välistudengite arv vähenes võrreldes eelmise õppeaastaga 6 protsenti ning magistriõppes tudeerivate välisüliõpilaste arv 9 protsendi võrra. Doktoriõppes aga eelmiste aastate kasv jätkus ning välisüliõpilaste arv suurenes 14 protsendi võrra.
/nginx/o/2021/05/06/13763544t1hdee8.jpg)
Kõige enam tudeerib sel õppeaastal Eestis välisüliõpilasi Euroopast (2641), Aasiast (1725) ning Aafrikast (545). Oluliselt vähem jõudis Eestisse üliõpilasi Põhja-Ameerikast (139) ning Austraaliast ja Okeaaniast (22).
/nginx/o/2021/05/06/13763545t1h673b.jpg)
Eelmise õppeaastaga võrreldes suurenes ainsana Austraalia ja Okeaania piirkonnast siia õppima asunud tudengite arv. Protsentuaalselt vähenes kõige enam aga Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnast tulnud välistudengite arv. Kokku on üliõpilasi Eestis sel õppeaastal 45 259, mis tähendab, et välistudengeid on neist ligi 12 protsenti.