Linn ja arendaja: Kreenholmist Potjomkini küla ei tule

Ruumi on Kreenholmis 15 000 ruutmeetrit ja seega ei saa juttugi olla pelgalt ühest rentnikust. Foto: Nikolai Andrejev

Teisipäeval narvakad õnnitlesid üksteist, kuna riigikogu kultuurikomisjon otsustas pidada Kreenholmi kultuurikvartalit kultuurkapitali toetuse vääriliseks riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks. Linnapea Katri Raik oli aga teistest mornim ja järelemõtlikum – kuidas täita hoone sisuga?

Kui Kreenholmi haldava Narva Gate’i soov rajada kultuurikvartal eelmisel aastal avalikuks sai, tõi see järellainetusena kaasa ka mitmeid skeptilisi hääli. Telliskivi loomelinnaku asutaja Jaanus Juss nentis, et eeldus, justkui hakkaksid raha betooni valamise järel inimesed kohale voorima, on vale ning protsess käib tegelikult vastupidi. Nõnda tekib oht saada endale Potjomkini küla.

Ka endine Narva linna peaarhitekt Ivan Sergejev märkis, et kuigi Kreenholmist võiks saada piirkonna kultuuriepitsenter, on põhjust ettevaatlikkuseks. «Isegi klassikalises kinnisvaraäris leitakse esmalt ankurrentnik. Kui rääkida ärikinnisvarast, on selleks näiteks mõni suur pood, siis hakatakse põhirentniku ümber ehitama muud sisu. Ja isegi seal hakatakse selle muuga pihta, enne kui hakatakse midagi ehitama,» ütles Sergejev ning nentis, et Narvas hakkas protsess vastupidi liikuma. «See on ka arusaadav, sest Kreenholmi arhitektuuriline väärtus on nii suur, et tahakski kõigepealt maja korda saada, ja küll siis inimesed tulevad. Samas on tegu lõksuga, kuhu ei tohiks sattuda.»