Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Ehitusplatsidel eiratakse tööohutuse nõudeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martti Kass
Copy
Artikli foto
Foto: Caro / Sorge

Sügisel toimunud sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 34 Lõuna-Eesti ehitusplatsi, kus töötas kokku 425 töötajat.

Sihtkontrolli tulemused räägivad selget keelt sellest, et väga sageli ei tee tööandjad enne ehituse alustamist kohustuslikke töötervishoiu ja –ohutuse alaseid ettevalmistusi ega pööra piisavalt tähelepanu töötajate olmetingimustele.

Ühistegevuse kokkulepe, mis peab olema sõlmitud platsidel, kus töötavad mitme tööandja töötajad ja millega määratakse iga tööandja kohustused ning vastutus, puudus 9 platsil 23st.

Tööohutuse plaan oli koostamata 15 juhul, sageli oli see üliformaalne ja puudulikult vormistatud.

Ehitusplatside ettenähtud kontrollimised, mille käigus ehituse eest vastutav isik kontrollib kord nädalas tellinguid, tõsteseadmeid, pinnase ja kaeviste varisemisohu tõkestust jms, olid tegemata enamikul platsidel.

Ehitustel, kus kasutati tellinguid, ei vastanud nende paigaldus valmistaja juhendi nõuetele igal viiendal kontrollitud juhul.

Tellingute paigaldamisel ja kasutamisel olid kõige sagedamini esinevad puudused piirdeelementide, luukidega laudiste ja redelite puudumine või vale paigaldus.

Sageli ei olnud tellingud seinale kinnitatud piisavalt tugevalt. Kaeve- ja mullatöödel ei olnud töötajate ohutus tagatud viiel juhul 20st: kaevise seina kalded olid ülemäära järsud või toestamata.

Isikukaitsevahendid, nagu näiteks kaitseprillid ja -kiivrid ning turvavööd või -rakmed, olid töötajatele üldjuhul hangitud ja kätte jagatud, kuid kolmandikul kontrollitud platsidest ei kasutanud töötajad neid.

«Tihti tuli ette, et ehitajad töötasid kõrgel, kuid turvarakmed või -köied lebasid maas töökoha vahetus läheduses. Kui töötajatelt küsisin, miks nad isikukaitsevahendeid ei kasuta, vastasid nad, et ei oska seda teha nii, et need töötamist ei segaks,» kirjeldas tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor Harri Alaru.

Tema sõnul eiravad paljud tööandjad määrust, mis kohustab neid korraldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe ning teavitama töötajaid terviseriskidest, mis võivad  kaasneda kaitsevahendite mittekasutamisega.

Töötajate olmetingimused olid sageli kesised. Laudade ja seljatoega toolidega sisustatud puhkeruum puudus täielikult 13 ehitusplatsil, kaasavõetud toidu säilitamiseks ja soojendamiseks ei olnud loodud võimalusi 19 platsil.

Külm pesuvesi oli töötajatel olemas tänu tehnoloogilise vee kasutamisele ehitusprotsessis, ettenähtud valamuid ja sooja pesuvett ei olnud aga ühelgi  kontrollitud platsil. Tualettruumid, kus oleks olnud võimalik pärast käimla kasutamist käsi pesta, puudusid kolmandikul platsidest.

2008. aasta septembris ja oktoobris toimunud sihtkontrolli käigus kontrolliti Tartu-, Põlva-, Valga, Jõgeva-, Viljandi- ja Võrumaa ehitusplatse.

Märksõnad

Tagasi üles