Uus kava ⟩ Eesti saab peagi vägivalla ennetamise leppe

Otse Postimehest stuudios oli justiitsminister Maris Lauri. Saatejuht Nele Kullerkupp. Foto: Andres Haabu / Postimees

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile vägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2021-2025, mis seab riigi tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks - suurem tähelepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel vägivallal, uute teemadena eakatevastasel ning läbivalt eri teemade puhul vaimsel vägivallal.

Euroopa Põhiõiguste Ameti viimane üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring näitas, et Euroopas on vanemate kui 16-aastaste seas kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis. Uuringule eelnenud viie ja ühe aasta jooksul Eestis vastavalt 18 ja 10 protsenti, Euroopas keskmiselt üheksa ja kuus protsenti küsitletutest. «Vägivald ei ole üksnes ohvri ja vägivallatseja asi, see puudutab ka nende pereliikmeid, kõrvalseisjaid ja kogu ühiskonda,» ütles justiitsminister Maris Lauri (RE).

Lisaks selgitas Lauri, et vägivald on riigile kulukas. «Kui võtame arvesse menetlus-, sotisaalvaldkonna-, tervishoiu- jm kulud, siis aastas miljonid eurod. Rääkimata üksikisikule aga ka ühiskonnale avalduvast mitterahalisest mõjust,» selgitas Lauri. Seetõttu on vägivalla vähendamine üks riigi kriminaalpoliitika peamisi prioriteete. 

«Vägivalla edukas ennetamine ja vähendamine on võimalik vaid erinevate asutuste ja riigi tasandite koostöös. Ühine kokkulepe annab selleks ette selged suunad, millega tuleb tegeleda,» rõhutas minister.

Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Eesmärk on see, et Eesti ühiskond laiemalt taunib vägivalda, mille saavutamiseks on vajalik suurendada inimeste teadlikkust vägivalla erinevatest vormidest ja selle mõjust.

Vägivallaennetusele tuleb süsteemselt keskenduda nii haridusasutustes, noorsootöös kui huvihariduses. Uute suundadena on kokkuleppes eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine ning vägivallaennetus digimaailmas. Tegevussuundadeks on ka inimkaubanduse ning seksuaalvägivalla ennetamine.

Laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmise kõrval peab tegema tööd spetsialistide koolitamisega paremate sekkumisoskuste ja -tahte arendamiseks. Siia kuulub ka ohvrite sõbralik kohtlemine menetluses ning vägivallaohvritele parema kaitse ja toe pakkumine. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatel peaks vägivallaennetuses olema senisest suurem roll.

Selleks, et vägivalda ennetada, tuleb tegutseda ka vägivalla toimepanijatega, et anda neile oskused lahendada probleeme muul viisil. 

Samuti on tegevuste mõjude hindamiseks oluline uurida seda, kuidas ennetuspoliitika toimib.

Vägivallaennetuse kokkulepe lähtub riigi pikaajalistest strateegiatest «Eesti 2035» ja «Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030». Kokkuleppe koostas justiitsministeerium koos partneritega, sealhulgas vägivallaennetuse eestvedajate, esindusorganisatsioonide ja valdkonna praktikutega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi.

Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium.