Kohus eirab kaitsjate soovi viia istungid üle suuremasse saali

Harju maakohus ja Põhja ringkonna prokuratuur Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Tallinn Sadama kriminaalasja protsessiosalised tahavad oma tervise huvides istungite pidamiseks Harju maakohtult suuremat saali, kuid kohus leiab viidates terviseametile, et seda pole vaja teha ning see poleks ka majanduslikult põhjendatud.

Kohtumaja ruume käis kohtu kinnitusel üle vaatamas terviseameti ametnik Irina Dontšenko, kes kohtunik Kristina Väliste sõnul ütles, et kõik on hästi ja kohtumaja on viiruse leviku seisukohalt turvaline paik.

Sellele tuginedes määras kohus, et istungid jätkuvad Harju maakohtu ruumides.

Kohtu esindaja Viivika Siplane ütles BNS-ile, et kohus on otsinud ka suuremaid ruume väljaspool kohtumaja, aga konsulteerides terviseameti esindaja ja kohtunikuga ei ole pidanud rentimist otstarbekaks.

«Terviseamet hindas kohtumajas rakendatud meetmed piisavateks ning leida saale, kus saaks pikalt ette planeerida istungeid, ei ole hoolimata koroona-oludest kuigi lihtne leida, kuna keegi ei taha oma saale pikalt vaid kohtu tarbeks kinni panna. Väga palju istungeid jääb ära menetlusosalistest johtuvalt ja selline tühjalt ruumide eest maksmine ei ole majanduslikult põhjendatud,» selgitas Siplane.

Tema sõnul on lisaks kohapealsetele meetmetele kohus pakkunud menetlusosalistele võimalust osaleda istungitel videosilla kaudu.

Seda, kas kohtunik on vaktsineeritud, Siplane ei avalda, sest tema sõnul on tegemist terviseandmetega, mis on delikaatsed isikuandmed ja neid kohus ei jaga.

Neli ruutmeetrit igale kohtuskäijale

Vandeadvokaat Erki Kergandberg tegi aga terviseametile päringu, milles küsis, kas antud kohtuasja eripära arvestades on ohutusnõuete täitmine kohtumajas võimalik. Terviseameti nimel vastas taas ametnik Irina Dontšenko, et ohutuse tagamiseks peaks igale kohtuskäijale jääma umbes neli ruutmeetrit vaba ruumi ning arvestades istungisaali suurust, mis on umbes 90 ruutmeetrit, ei ole see võimalik.

Dontšenko lisas, et isegi kui antud kohtuasjas peaks olema võimalik kasutada Harju maakohtu suurimat saali, mis on 150 ruutmeetrit, siis aritmeetiliselt tuleb seal inimese kohta enam kui neli ruutmeetrit täis küll, ent seda siiski vaid siis, kui arvestada ruumi ilma mööblita. Kokkuvõtvalt leidis terviseameti esindaja, et praktikas ei ole Harju maakohtu ruumides ohutusnõuete täitmine võimalik.

Advokaadid taotlevad istungite edasi lükkamist

Sel nädalal taotlesid istungite edasi lükkamist mitmed advokaadid. Näiteks esmaspäeval taotles Erki Kergandberg istungite edasi lükkamist kuni suurema ruumi organiseerimiseni või hädaolukorra lõppemiseni, viidates äsja laekunud terviseameti seisukohale. Tema taotlust toetasid päeva peale kõik kaitsjad.

Kuna kohtunik taotlusele ei reageerinud, siis teisipäevase istungipäeva hommikul kirjutas vandeadvokaat Paul Keres kohtule kirja, et ei tema ega tema kolleeg Andri Rohtla ega ka süüdistatav Ain Kaljurand ei saa ilmselgelt kõrge ohu tõttu elule ja tervisele istungil osaleda ja teatas, et nemad kohtusaali ei tule. Keres juhtis kohtu tähelepanu, et oht elule ja tervisele on kindlasti mõjuv põhjus istungilt puudumiseks ning avaldas lootust, et lähiajal on võimalik leida suurem saal, milles ohutusnõuete täitmine on võimalik.

Kohus lükkas küll selle istungi edasi, kuid advokaadi taotlusega ei nõustunud. «Kohus on kogu aeg lähtunud terviseameti varasematest hinnangutest, mis lühidalt kokkuvõttes tähendab seda, et maski kandmisel saab irduda 2+2 nõudest, sest inimeste tervise ohutus on tagatud,» märkis kohtunik Väliste.

Prokurör: Kaitsjate välja toodud terviseoht on abstraktne

Riigiprokurör Deniss Tšasovskihh ja Põhja ringkonnaprokurör Kristo Adosson leidsid, et kaitsjate välja toodud terviseoht on abstraktne, kuid nende sõnul peab selle vaidluse lahendamisel lõpliku sõna ütlema kohus.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas ütles BNS-ile, et kohus otsustab, kas istungid toimuvad kohtumajas või väljaspool kohtumaja. «Teame, et kohus on niinimetatud Tallinna Sadama asjas istungite pidamisest leviva viiruse tingimustes ka terviseametiga konsulteerinud. Pärast seda leidis kohus, et piisava suurusega kohtusaal ning kohtuistungitel rakendatud arvukad meetmed ehk soovi korral osavõtt virtuaalruumi kaudu, inimestevahelise distantsi tagamine ja maskide kandmine on piisavad, et istungeid kohtumajas korraldada,» ütles Küngas ja lisas, et prokuratuur nõustub kohtu hinnanguga ning leiab, et praegu puudub vajadus istungeid rendipinnal pidada.

«Prokuratuur reeglina ei avalda töötajate delikaatseid isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Antud juhul teeb prokuratuur prokuröride endi nõusolekul erandi ning avaldab, et Tallinna Sadama kriminaalasja prokurörid on hetkel koroonaviiruse vastu vaktsineerimata. Samuti ei ole teada, millal vaktsineerimisjärg nendeni jõuab,» tõdes Küngas.

BNS-i kasutuses olevast kohtudokumendist selgub, et kohus hoiatas protsessiosalisi, et menetleja kutsel kohtusse ilmumata jätmisel on tagajärjed. «Kui kohus leiab, et ilmumine oli mitte põhjendatud, on kohtu poolt omal algatusel või prokuratuuri taotlusel rahatrahv või kuni viis päeva aresti,» märkis kohtunik Väliste ja lisas, et kohtuistungid jätkuvad plaanipäraselt järgmisel nädalal.

Vandeadvokaat Paul Keres märkis, et praeguses viirusepandeemias on riigivõimu esindajate avalik seisukoht peaaegu eranditult, et püsige kodus, vältige kontakte.

«Eelmisel aastal, kui me koroonaviirusest tegelikult väga palju ei teadnud ja olukord polnud samas üldsegi nii hull kui praegu, korraldas kohus kohtupidamise väljaspool kohtumaja ruume Riigi Kinnisvara hoone konverentsisaalis. Seal oleks olnud piisavalt palju ruumi, et kõik saaks rahulikult ja turvaliselt hingata. Sellel aastal kohus seda millegipärast ei kaalu ning ajab meid järjekindlalt kohtumajja. Samal ajal nahutab täitevvõim ja teda nõustav teadusnõukoda, et püsige kodus, muidu jääte suvest ilma. Täiesti kohatu, ei tea, keda siis uskuda,» nentis ta.

Terviseamet: distantsi hoidmine on viiruse leviku takistamisel üks olulisemaid meetmeid

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Dontšenko ütles BNS-ile, et distantsi hoidmine on viiruse leviku takistamisel üks olulisemaid ennetusmeetmeid. «Siseruumides peab ka maski kandes lähtuma 2+2 reeglist,» kinnitas ta.

«Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte,» selgitas Dontšenko.