Külma tõttu koolitundide ärajätmine sõltub pedagoogidest

Tartumaal Vara vallas Rehemetsa külas elava Linda Piirimäe ema otsustas tütre juba esmaspäeval Alatskivi koolist koju jätta. Nüüd võib Linda soojal lesol ehk kummuli lükatud soemüüril joonistada just seda, mis parajasti pähe tuleb. Foto: Sille Annuk

Sotsiaalministri koolilaste külmapühi puudutava määruse tõlgendamisel tekkis Eesti koolides suur segadus, mistõttu käib paljudes koolides õppetöö edasi sõltumata sellest, kas täna hommikul oli 30 miinuskraadi või mitte, kirjutab Nils Niitra tänases Postimehes.

Ilmselt nägite teiegi varahommikul tööle sõites bussipeatustes seisvaid auravate suudega lapsi, kes on väiksemad kui nende koolikott. Nende laste koolijuht, klassijuhataja või miks mitte ka ema-isa otsustasid täna lapsed, maksku mis maksab, kooli saata.

Sotsiaalministri määruse kohaselt võib õppetunnid 1.–6. klassini ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on miinus 20 kraadi või madalam. 7.–9. klassis on piir miinus 25 kraadi. Tartumaal jäi juba eile hommikul niinimetatud tuule-külmaindeksi temperatuur EMHI andmeil miinus 22,2 ja miinus 25,1 vahemikku.

Sõna «võib» tähendab, et tundide toimumine või mittetoimumine sõltub puhtalt pedagoogide otsusest. Määrus ei räägi laste õigusest käreda pakasega mitte kooli minna ega vanemate õigusest nad koju jätta, vaid kooli õigusest õppetunnid ära jätta. Ja mida tähendab «kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud»?

Eda Jürise kaks poega lähevad igal hommikul Tartumaal Koosal asuvasse bussipeatusesse, ootavad bussi ja sõidavad siis 35 kilomeetrit Tartusse, et kõndida veel kaks kilomeetrit katoliku koolini. Ja pärast sama teed mööda koju tagasi.

Kas seda saab nimetada korraldatud sõiduks? Ilmselt küll, sest teekonnale mahub tõepoolest tunnipikkune sõit maakonnaliinibussiga. Üks sama määruse teistest paragrahvidest paneb ka paika, et koolikohustusliku õpilase jalgsitee kooli ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit, aga see nõue kehtib juba igasuguse ilmaga.

Rohkelt nulle

Tartu katoliku koolis toimusid tunnid nii eile kui ka üleeile kõigis klassides ja tõenäoliselt on need tänagi, ehkki tegu pole tavalise piirkonnakooliga ja hulk lapsi käib koolis ka maalt või linna teisest otsast. See survestab omakorda lapsi kooli saatma ka Eda Jürist, ehkki eilsest jättis ta pojad juba koju.

Samal ajal teatas Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli direktor Urve Lõhmus eile esimese ja teise klassi õpilastele, et täna ja homme tunde ei toimu. Selle kooli esimeses klassis käib ka Linda Piirimäe, aga tema ema Kadi otsustas tütre juba esmaspäevast koju jätta.

«Esiteks ei lähe auto sellise ilmaga varahommikul käima ja teiseks peaks Linda kõndima bussipeatuseni poolteist kilomeetrit,» rääkis ema.

Eile oli Alatskivi keskkooli esimese klassi 21 õpilasest kümme koolis. Juba üleeile andis klassijuhataja e-kooli kaudu lapsevanematele teada, mida võiks kojujääjad harjutada ja lugeda. Kooli tulnud kordasid aga üle varem õpitut ega läinud programmiga edasi. Samal ajal piirdutakse mõneski tavaõppekava alusel jätkavas koolis e-kooli kaudu vaid tunnis toimunu väga põgusa kirjeldamisega, millest pole erilist kasu koju jäänud lapse järeleaitamiseks.

Niisiis vaatab osa lapsevanemaid hommikuti termomeetrit ja jätab lapse koju. Teine seltskond viib aga lapse autoga otse koolitreppi, sest ei tahagi last niisama koju istuma jätta. Iseküsimus, kas tööl olevad vanemad pärast lastele ka koolitrepi juurde autoga järele lähevad.

Kui nüüd õpetaja on otsustanud, et õppetöö peab igal juhul jätkuma, kannatavad koju jäetud lapsed – nad jäävad koolisolijatest lihtsalt õppetöös maha. Minugi lastel on kogunenud seoses tegemata kontrolltöödega juba hunnik nulle. Halvimal juhul ongi karistuseks päevikusse märgitud 1, märkus e-koolis või miks mitte näiteks õpetaja näägutamine «suhkrust valmistatud tüdrukutest», kes ei kannata korralikku talveilma.