Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli Isamaa skandaalist: pettuse puhul mõistetakse hukka pettur, mitte ohver

Sellel nädalal tuli avalikuks, et Alina Berebeljuh on Madis Süti juhtimisel värvanud Isamaasse 403 liiget ning lubanud neile rahalist meelehead. Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik küsis Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» Isamaa liikmelt Kalle Muulilt selgitusi.

«Väga piinlik asi on juhtunud. Kõik Isamaa erakonna juhid ütlevad, et nemad ei tea midagi ning olid puu otsas, kui pauk käis,» kirjeldas Aavik partei juhtkonna reaktsioone. «Kes iganes vaatab seda asja kõrvalt, siis see tundub uskumatu, et Madis Sütt ja Alina Berebeljuh on kahekesi välja mõelnud skeemi, kuidas toetada suurkogul näiteks Helir-Valdor Seederi kandidatuuri.»

Muuli ei olnud sellise kirjeldusega nõus. «See ei olnud ju Helir-Valdor Seeder, see oli Madis Sütt, kes tahtis ise pääseda Isamaa juhatusse. Seda on ta ka öelnud,» ütles Muuli. «See on veider. Kui mõnda inimest petetakse, siis tavaliselt ikka mõistetakse hukka pettur, mitte ohver.»

Tema hinnangul oli aktsioon selgelt suunatud Isamaa praeguse eestseisuse vastu. Sütt tahtis Berebeljuhi abiga osta endale koha Isamaa juhtkonnas, tuues erakonda rahalise kasu eest uusi liikmeid, kes järgmisel suurkogul tema eest hääletaksid. Kui Sütil oleks aktsioon läbi läinud, oleks keegi eestseisusest oma koha kaotanud, selgitas Muuli.

Ta rõhutas, et tuleks uurida, kui palju Tartu piirkond või selle juhatus oli toimunust teadlik või sellega seotud. «Aga seda on väga raske hakata Tallinnast ja raadio teel otsustama,» sõnas Muuli.

Ta lisas, et pettusele aitas kaasa koroonaolukord, mistõttu ei ole juhatusel võimalik erakonda pürgijatega kohtuda. Tema sõnul on selge, et erakondade raha eest tulnud inimesed tuleb jätta vastu võtmata või välja heita.

Aavik tõi välja, et Isamaa ümber on segadust rohkemgi. Juhatuse volitusi on aasta võrra pikendanud, aga juhtkond unustas ära aukohtu ja revisjonikomisjoni. Ta küsis, et kes hakkab arutama Süti tegevust, kui volitused 11. mail lõppevad.

Muuli märkis, et sinna on kaks nädalat aega ning eks siis selgub, mis saab. Samuti on tema hinnangul vale ettekujutus, et Isamaa juhtkonnal oli suur huvi suurkogu toimumist edasi lükata. Tema sõnul oli tegemist sunnitud otsusega, sest tegelikult tahaks juhtkond pidada suurkogu ära võimalikult vara, et see ei jääks kohalikele valimistele jalgu.

Sarnaselt Isamaaga on suurkogu toimumise edasi lükanud ka sotsiaaldemokraadid, tõi Muuli välja. Aavik ütles vastu, et erinevalt sotsiaaldemokraatidest on Isamaa sees rühmitus Parempoolsed, kes tahaksid enda ideid ja kandidaate proovile panna. Ka mõned sotsiaaldemokraadid on mänginud mõttega esimeest vahetada, aga neil pole avalikkuse ees lahvatanud suurt tüli.

Muuli oli päri, et olukord on erinev, aga tema sõnul on erakonna juhil huvi olukord enne valimisi ära lahendada.

Aavik küsis, kas Muuli väidetest saab järeldada, et hoolimata juhatuse volituste pikendamisest aastaks ajaks võib Isamaa sellel suvel suurkogu siiski kokku kutsuda. Muuli vastas, et kui koroonareeglid lubavad teha suurkogu hiljemalt juuli lõpus, siis see suurkogu ka toimub. «Selles pole mul küll vähimatki kahtlust,» kinnitas ta oma veendumust.