/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/22/7613813t1he8b0.jpg)
Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta ja Lennusadam avavad esmaspäeval uksed ja mõlemas muuseumimajas ootab külastajaid uus näitus.
Meremuuseum avab uksed kahe uue näitusega
Lennusadamas on avatud esimene luurenäitus, mis portreteerib mereväe- ja luureohvitseri Bruno Linnebergi. Paksus Margareetas eksponeeritakse fotonäitusega esmakordselt tervikülevaadet eestlaste osalusel toimunud teadusekspeditsioonidest Teravmägedele, teatas muuseumi pressiesindaja neljapäeval.
«Uus näitus Lennusadamas on selles mõttes erakordne, et luurealal tegutsenud isikutest ei ole tavaliselt materjale säilinud. Koostöös Bruno Linnebergi järeltulijatega ja põhjaliku arhiivitöö tulemusel on olnud aga võimalik üks silmapaistev lugu välja selgitada ning nüüd publikuni tuua,» rääkis meremuuseumi juht Urmas Dresen.
«Ameerika Loodusloomuuseumi näitust ookeanide uurimisest paraku pikendada ei olnud võimalik, kuid kuni 1. augustini saame Lennusadamas avatuna hoida seda täiendanud kodumaist väljapanekut «Läänemeri maailmameres»,» märkis Dresen.
«UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist» kuraatorid on Arto Oll meremuuseumist ja Ivo Juurvee Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest. Näitus tutvustab läbi Bruno Linnebergi karjääri kahe maailmasõja vahel aset leidnud sündmuseid Eesti Mereväes. Esemete seas on eksponeeritud enne Teist maailmasõda Eesti meresidepostides kasutusel olnud haruldane Carl Zeiss Asembi luurebinokkel, 9 millimeetrine püstol Browning Hi-Power, Bruno Linnebergile antud aumärgid ning laeva- ja lennukimudeleid. Näitust täiendab Arto Olli ja Reet Naberi mahukas raamat «Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg».
Paksu Margareeta esimese korruse galeriis on avatud fotonäitus «Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel». Näituse on koostöös Eesti Polaarklubiga koostanud Krislin Kämärä ja Katrin Savomägi. «Näitus pakub põnevat avastamist sellest erilisest paigast, mis on Eestist ligikaudu kolmandiku võrra suurem ning kus püsielanikke on vaid ligikaudu 2700, kuid jääkarusid veelgi rohkem. Näituse tarbeks uuriti esmakordselt terviklikult ja koondati info Eesti teadlaste osalusel toimunud ekspeditsioonidest Teravmägedele, mis algasid 1970. aastatel ja kestavad tänaseni. Teravmägede olemus ja tehtud teadusuuringud on näitusel edasi antud läbi inimeste meenutuste ja fotomälestuste,» ütles Katrin Savomägi Polaarklubist.
«Lisaks näeb Meremuuseumi ulatuslikku Arktika raamatute kollektsiooni ja kunstikogu TLÜ Akadeemilise Raamatukogu fuajees oleval näitusel «Eesti ja Arktika», mille raamatukogu on koostanud koos Polaarklubiga. Mõlema näitusega toetatakse Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks,» sõnas Katrin Savomägi. Samal eesmärgil korraldab Eesti Meremuuseum koostöös Eesti saatkonnaga Stockholmis 5. mail hübriidseminari «Challenges in exploring the Arctic: historical maritime exploration and current realities», mida kõik huvilised saavad üle veebi jälgida.
Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta ja Lennusadam on suveperioodil avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10-19. Avamisel järgitakse 25-protsendilise ruumitäituvuse, maski kandmise, distantsi hoidmise ja teisi hetkel kehtivaid nõudeid. Näitus «Meenutusi eestlaste teadusuuringutest Teravmägedel» on Paksus Margareetas avatud 4. juulini 2021; «UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist» jääb Lennusadamas avatuks 16. jaanuarini 2022.