Traagiline õnnetus Sakus: liiv sattus 4-aastase lapse hingamisteedesse mänguhoos

Saku lasteaias sattus surmaohtu liivakastis liiva alla mattunud laps Foto: Sander Ilvest

Eile juhtus traagiline õnnetus Saku lasteaias, kus liivakastis koos teistega mänginud 4-aastane laps viidi kiirabiga haiglasse. Politsei viimase info kohaselt mängisid lapsed liivakastis ning mängu käigus sattus ühe lapse hingamisteedesse liiv ja selle tagajärjel tema hingamine peatus.

Lapsed kaevasid liivakastis ning viga saanud laps oli leidmise hetkel osaliselt liiva all. Kui õpetaja seda märkas, alustas ta kohe lapse hingamisteede puhastamisega ja elustamisega ning helistati häirekeskusesse.

Nelja minutiga jõudis sündmuskohale patrull, kes võttis elustamise üle ning kohe pärast seda jõudis kiirabi, kellele laps üle anti. Uurimine on alustatud selleks, et välja selgitada miks see juhtus ja kuidas. Samuti peaks uurimine välja selgitama selle, kas keegi on juhtunus süüdi.

Kriminaalmenetlust juhtiv ringkonnaprokurör Lea Pähkel selgitas, et täna viisid politseiuurijad läbi menetlustoiminguid ning asjaolude selgitamine raske tagajärjega juhtunu uurimiseks jätkub. 

«Arusaadavalt on suur küsimus see, kuidas sai lapse pea liiva alla sattuda nõnda kauaks, et tema hingamine seiskus,» lausus Pähkel. Prokuröri sõnul on teada, et õnnetuse ajal viibis rühma õpetaja õues. «Uurimisega peame nüüd selgeks tegema sündmuste täpse ajatelje ning kõik, mis õnnetuse hetkele eelnes ning kus keegi sel ajal viibis,» selgitas Pähkel ja lisas, et detailide selgitamine võtab aega. 

Politseile teadaolevalt ei olnud koroonaviiruse tõttu lasteaia töökorraldus selliselt muutunud, et olnuks vähem õpetajaid. «Meie teame, et lasteaia kõik rühmad töötasid ja õpetajaid oli nii nagu tavapäraselt. Kui lastega midagi juhtub, puudutab see meid kõiki väga lähedalt ja valusalt ning me soovime tugevust viga saanud lapsele ning tema vanematele,» sõnas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Ebeli Berkman lisas, et sellised juhtumid võivad mõjutada paljusid peresid sealhulgas ka lapsi. «Kindlasti aitab, kui vanem on lapse suhtes aus ja kirjeldab talle juhtunut vanusele sobivalt. Aus on lapsele ka tunnistada, kui ei oska täpselt vastuseid anda ning selgitada, miks see keeruline on. Lubage lapsel rääkida, kui ta seda soovib ja arvestage tema tunnetega,» soovitas Berkman. 

Lapsed ja vanemad, kes soovivad nõu ja abi, saavad helistada lasteabitelefonile 116 111. Neile, kes helistada ei soovi, saavad nõustajaga suhelda kodulehel lasteabi.ee või kirjutades [e-mail]  

Psühholoogilist esmaabi pakub ohvriabi kriisitelefont 116 006.

Mõlemad telefonid töötavad 24/7 ning kõned on helistajale tasuta ja inimesi nõustatakse kolmes keeles – eesti, vene, inglise.