/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2012/01/31/936020t1hfa2b.jpg)
Kõik ELi maad peale Suurbritannia ja Tšehhi nõustusid alla kirjutama uuele fiskaalleppele, mis peaks tõestama Euroopa maade valmidust oma võlad kontrolli alla võtta.
Tellijale
ELi maad nõustusid Merkeli soovitud eelarveleppega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
25 Euroopa Liidu riigi pead ja valitsusjuhid jõudsid üleeile õhtul Brüsselis toimunud tippkohtumisel fiskaallepingu asjus üksmeelele. Leppe karmid reeglid teevad nüüd patustajatele – riikidele, mille eelarve ei järgi kehtestatud piire – sanktsioonidest kõrvale hiilimise senisest keerulisemaks.
«Eesti tervitab uut kokkulepet,» sõnas peaminister Andrus Ansip. «See suurendab märkimisväärselt võimalusi, et Euroopa Liidu riikide eelarved on jätkusuutlikud.»
ELi rahandusministrid leppisid Brüsselis kokku ka 500 miljardi euro suuruse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) plaanitust varasemas jõustumises. Nüüd peaks see ellu rakenduma tänavu juunis, eesmärgiga tagada euroala finantsstabiilsus.
Poliitiline žest sakslastele
Kõik 17 eurotsooni riiki loodavad, et rangemad määrused toovad tagasi usalduse ühisraha suhtes ja veenavad investoreid, et kõik maad saavad oma võlad kontrolli alla.
«Meil on 25-line enamus, kes kirjutavad nüüd kõik uuele fiskaallepingule alla,» sõnas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt pärast Euroopa Ülemkogu lõppemist.
Paljud majandusanalüütikud kahtlevad aga karmide piirangute efektiivsuses. Ka mitu ELi diplomaati väljendasid arvamust, et fiskaallepe tehti eeskätt poliitilise žestina korduvatest abipakettidest ärritunud Saksa valijate rahustamiseks ja turgude usalduse taastamiseks.
Eelkõige just Saksa liidukantslerile Angela Merkelile oli praeguse kokkuleppe saavutamine töövõit, just tema oli suuresti selle autor. Ka kulus tulemuse saavutamiseks vähem aega, kui enamik vaatlejaid oli ennustanud, nimelt kaks kuud. Merkel ise nimetas üleeile kokkuleppe saavutamist väga edukaks tulemuseks.
Leping saab allkirjad märtsi alguses toimuval ülemkogul ja jõustub siis, kui selle on ratifitseerinud 12 euroala liiget. Kuigi Iiri põhiseaduse järgi peavad kõik rahvusvahelised kokkulepped saama rahva heakskiidu, saab uus fiskaallepe jõustuda sõltumata sellest, kas Iirimaa korraldab selles küsimuses rahvahääletuse või mitte.
Suurbritannia, kes juba mullu detsembris lubas ainsa ELi riigina fiskaalleppest kõrvale jääda, osaleb tulevastel eurotsooni kohtumistel vaatlejana. Ka Tšehhi, kes üleeile lepingut allkirjastamast loobus, võib liituda hiljem. Praegu palus Praha endale rohkem aega, et dokumenti läbi töötada.
Ülejäänud 25 maad lubasid aga pühenduda tasakaalustatud eelarve saavutamisele ja arvestada automaatsete sanktsioonidega, juhul kui kavandatud eesmärkidest tegelikus elus kinni ei suudeta pidada. Ka antakse Euroopa Kohtule võim kontrollida lepingu täitmist.
Uus katse Kreekat päästa
Liidrid jõudsid kokkuleppele, kui olid leidnud kompromissi küsimuses, kas eurotsooni mittekuuluvatel riikidel peaks olema lubatud tulla euromaade tippkohtumistele.
Prantsusmaa pooldas vaid 17 euromaaga piirduvaid kohtumisi, Poola aga nõudis õigust sinna tulla ka nendel kümnel maal, kes eurot ei kasuta. Kompromissina kutsutakse eurotsooni mitte kuuluvad riigid aastas vähemalt ühele euromaade tippkohtumisele. Poola peaminister Donald Tusk sellise lahendusega enne kohtumist nõus ei olnud, pärast aga näitas leebumismärke.
Liidrid arutasid Brüsselis ka võimalust teha uus katse Kreeka päästmiseks maksejõuetusest, kuigi ametlikus programmis seda ette nähtud ei olnud. Teine Kreeka abipakett peaks märtsiks paigas olema, kui Ateena tahab säilitada oma maksevõimet. EL seadis aga edasise abi saamiseks Kreekale tingimused ja nüüd peab Ateena erainvestoritega võlgade kustutamiseks läbirääkimisi.
Nimelt üritab Kreeka jõuda lahenduseni, et investorid oleks nõus kustutama Kreeka võlast 50 protsenti, seni on aga kõnelused takerdunud küsimuse taha, milline peaks olema järelejäänud võla intressimäär.
Pärast ülemkogu teatas Kreeka peaminister Lucas Papademos ajakirjanikele, et erainvestoritega loodab riik kokkuleppele jõuda selle nädala lõpus.
«Lähipäevadel arutelud jätkuvad ning eesmärk on saavutada kokkulepe paralleelselt Kreeka uue majandusprogrammi konsultatsioonide lõpule viimisega,» ütles Papademos.