Analüüs ⟩ Nad ei lähe ära ega jää vait

Politseiriigi, koroonapiirangute ja seaduseelnõu 347 SE vastane meeleavaldus Toompeal Riigikogu esisel platsil. Foto: Madis Veltman

Aprilli alguses ilmusid Toompeale Lossi platsile inimesed plakatite ja sõnumitega, mille võttis hästi kokku suurte tähtedega loosung «Me ei lähe ära ja me ei jää vait».

Alguses tundusid seltskond ja nende nõudmised väga kirjud, kuid paari nädala jooksul, kui paarsada inimest omavahel tihedalt suhtlesid, laulsid ja piknikku pidasid, settis välja ürituse peamine sõnum: Eesti peab jääma vabaks ning tuleb ära hoida muutumine politseiriigiks. Seega tuleb riigikogul tagasi lükata nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise eelnõu, kuna selle vastuvõtmine ohustab protestijate hinnangul demokraatiat.

Varasematest samalaadsetest üritustest erinesid aprilli protestimiitingud selle poolest, et protestijate taga ei olnud näha organisatsiooni ega vastutajat. Kui samal meeleavaldusel osalevad Eesti-vaenuliku hoiaku poolest tuntud Öise Vahtkonna tegelased ja sinimustvalgete lippudega rahvuslased, kui kohale on toodud hulk tokkide otsa torgatud Eesti poliitikute portreefotosid, kelle näo ette on kujundatud trellid, ja samal ajal kostab kõlaritest Tõnis Mägi «Koit», siis nõuab selle kõige mõistmine ja ühe nimetaja alla toomine parajat pingutust.

Pingete eskaleerumine

Leidsin sotsiaalmeediast huvitavaid mõttevahetusi protestide kohta. Sain kontakti poole tosina protestide toetajaga, kes oskasid põhjendada nende vajalikkust. Kõik nad panid pahaks protestijate kergemeelset sildistamist.