Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: ajakirjandusvabaduse edetabeli peaks ümber nimetama ajakirjanike vabaduse indeksiks

Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» vaatluse alla ajakirjandusvabaduse olukorra koroonaajal Piirideta Reporterite avaldatud iga-aastase pressivabaduse edetabeli järgi. Miks on Eesti koht langenud ning kas organisatsiooni välja toodud põhjendustel on alust?

Väino Koorberg. Foto: Tairo Lutter

Edetabelis on umbes 180 riiki, kus esimeste seas on põhiliselt Skandinaavia riigid. Eesti on paari aasta langenud 15. kohale. Lang leidis, et ta jätkuvalt ei hakkaks ületähtsustama mõnekohalist liikumist või edetabelit tervikuna. 

Koorberg argumenteeris, et nii Eesti kui ka Saksamaa on langenud «kah vaba» kategooriasse ehk pole midagi väga hullu, aga ei saa ka rääkida Põhjamaade sekka kuulumisest. Lang tõstis esile, et selle nimekirja järgi pole ajakirjandus ka Ameerika Ühendriikides vaba. Koorberg täpsustas, et USA on 44. kohal ning seda ajakirjanike vastu sooritatud rünnakute tõttu, mis president Donald Trumpi viimasel valitsusaastal sagenesid. Teravamalt hakkasid sõna võtma ka poliitikud.

Lang leidis, et sinna ongi koer maetud. «Piirideta Reporterid, kes seda kuulsusrikast nimekirja peavad, tunnevad ennast äärmiselt riivatuna iga kord, kui mõni poliitik nende kohta halvasti ütleb,» ütles ta. Ta julgeb siiski väita, et USA ajakirjandus ei lasknud ennast sellest segada, et eelmine president nende peale karjus. 

Eesti kohast edetabelis

Koorberg märkis, et Eesti kohta tuuakse välja asjaolusid, millest nemad on saates palju rääkinud. Lang võttis kokku, et tuuakse välja eelmise valitsuse sõnakasutust ajakirjanike pihta ehk Martin Helmet, kes vahepeal ei andnud teatud ajakirjanikele informatsiooni. «See kõik on põhjustanud Eesti ajakirjandusvabaduse languse. No palun väga vabandust,» ei leidnud ta, et argumendid oleksid piisavad.

Koorberg lisas, et poliitikud ähvardasid vähendada ERRi rahastust. Lang ei nõustunud ka selle argumendiga. «Kui maja ei ehitata, siis ajakirjandus ei ole vaba,» ironiseeris ta.

Koorberg leidis, et põhiline punkt oli karistusseadustiku muudatuse kasutamine, mis lubab kohtul keelata ajakirjanikel istungit kajastada. Lang täpsustas, et tegemist pole mitte karistusseadustiku punktiga, vaid kohtule antud menetluslike võimalustega piirata informatsiooni levikut. 

«Minule aina rohkem ja rohkem tundub, et Eesti positsioonide osas võime jällegi näha seda, et keegi on kuskil käinud kaebamas ühe väikese asja peale ja sellest on tehtud elevant, öeldud, et sellega on ohtu seatud ajakirjandusvabadus,» kritiseeris Lang. «Ei ole nii!»

Ajakirjanike või ajakirjanduse vabadus?

Koorberg soovitas nii ajakirjanikel kui laiemal üldsusel lugeda riikide kokkuvõtteid, et saada ülevaadet, mis maailmas toimub ning mida peetakse probleemiks. Kui lugeda näiteks Rootsi kohta, siis selgub, et paljudel Rootsi ajakirjanikel on kaks kodakondsust ning seetõttu ei saa kohalik ajakirjandus end kuidagi lahutada maailmas toimuvast. Kui Eritrea-Rootsi või Hiina-Rootsi kodakondsusega ajakirjanikud on kadunud või vangi pandud, siis pole see ainult Eritrea või Hiina ajakirjanduse probleemiga, vaid ka Rootsi probleemina.

Koorberg tõstis esile ka olukorra Lätis ja Leedus. Läti puhul on välja toodud, et mitmed ajakirjanikud Venemaalt on oma tegevuse Lätti üle toonud. Nende turvalisuse küsimus on muutunud keerulisemaks. Lisaks on Läti kinni pannud Kremli-meelsed telejaamad. Seal näeb Piirideta Reporterid mõneti probleemi selles, et natuke nii Lätis kui Leedus hägustatakse ajakirjaniku elukutse mõistet ning seda, kus läheb ajakirjandus ja kus läheb välispoliitika. 

Lang märkis, et tema nimetaks edetabeli ümber ajakirjanike vabaduse indeksiks. «Kui mina lugesin riikide kaupa põhjendusi, siis sealt kumab läbi üks asi: tahetakse maksimaalseid ajakirjanike isiklikke vabadusi. Ja lootus ka sellele, et maksumaksja panustab sinu palka,» heitis ta ette. «Nagu Eesti puhul on öeldud, mis minu meelest on täiesti skisoidne: probleem on selles, et saadi vähem riiklikku toetust, kui tegelikult loodeti. Selle tulemusena on Eesti kukkunud ajakirjandusvabaduse indeksis.»

Koorberg hindas, et tegemist ei olnud päris sellise põhjus-tagajärg seosega.

Meedia olukorrast Venemaal

Ta tõi veel välja Venemaa, mis on edetabelis 150. kohal ning on ära märgitud rangete seaduste, veebisaitide blokeerimise, interneti väljalülitamise ja Aleksei Navalnõi tagasitulekuga seotud protestidel kasutatud politseivägivalla tõttu. Lisaks pannakse üha rohkematele ajakirjanikele külge välisagendi silt. Eelmisel nädalal pandi see silt uudisteportaalile Meduza, mis tegutseb vene ja inglise keeles. 

See tähendab, et Meduza peab iga oma uudise või sotsiaalmeedia postituse ette lisama deklaratsiooni, et tegemist on välisagendiga, mis tegutseb välismaal olevate isikute või organisatsioonide huvides. 

Lang soovitas jälgida, mida Venemaal veel lubatakse kirja panna või eetrisse lasta. Kruvide kinnikeeramine on viimase kahe aasta jooksul olnud tema hinnangul väga kiire ning täna tuleb olla äärmiselt ettevaatlik kõige suhtes, mis Venemaal ilmub. Koorberg lisas, et veelgi teravamaks muutub enesetsensuuri küsimus, mis oli ka enne suur probleem.