:format(webp)/nginx/o/2018/08/07/11162590t1h5398.jpg)
12. aprilli õhtul alanud ramadaan andis hea põhjuse rääkida islamiusu eripäradest, islamiriikide välispoliitikast ning islami seostest terrorismiga, mida tuli lahti seletama Tartu Ülikooli islamistika lektor Elo Süld. Tänane saade on tehtud koostöös TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ringi taskuhäälinguga «Ringjoon» ning seda juhib Solveig Joanna Niitra. Postimehest esitab küsimusi Merili Arjakas.
/nginx/o/2021/04/27/13748513t1h8480.jpg)
Süld tõi välja, et sunniidid ja šiiidid ei olnud alguses usulised rühmad. Selle asemel oli tegemist poliitiliste parteidega ehk erinevate juhtide selja taha koondunud hõimudega, mis ühes või teises piirkonnas olid tugevamal positsioonil. 7. sajandil, isegi veel 8. sajandil ei saa rääkida islamist kui niisugusest: koraan ei olnud kirja pandud, pärimust ei olnud, rääkimata teoloogilisest läbimõtlemisest, seadusi hakati formuleerima alles 8. sajandil.
Nii tekkiski lõhe kahe prohvet Muhamedile lähedase inimese vahel: tema lemmiknaise Aisha isa Abu Bakri ja Ali vahel, kes oli Muhamedi väimees. Sunniidid tunnistavad prohveti järglasena Abu Bakri ja veel kaht kaliifi. Šiiidid aga usuvad, et Muhamed oli määranud oma järglaseks alles neljandana valitsejaks tõusnud Ali. «Seosed prohvetiga oli märksõnaks, aga ei olnud veel tugevat ideoloogilist erinevust,» kirjeldas Süld.
Ta selgitas, et suurt islamiriiki pole kunagi olnud. Selle asemel on olnud kalifaat, millel ühel hetkel on rohkem, teisel vähem mõju. Kui vaadata šiiismi, siis neil pole olnud ka imamaati. On olnud šiiitliku valitsusega riike ja dünastiaid, aga imaamid surid ja viimane neist läks ära varjatusse enne, kui ühtse religioosse ja poliitilise juhtimisega imamaati oleks saanud tekkida. «See, mis praegu on Iraanis, on teistsugune moodustus, tänapäevane moodustus,» märkis Süld.
Süld andis vastuseid paljudele põnevatele küsimustele:
- Mis on šiiitide ja sunniitide põhilised erinevused? Kui esialgu olid olulised poliitilised erinevused, siis millal ja miks tõusid oluliseks just usulised lõhed? Ning kummal on aastasadade jooksul ja praegu suurem roll?
- Kas šiiitluses eksisteerib idee, et maailma rahvad peaksid koonduma ühise riigi alla, mille üle valitseb imaam? Kas see on kuidagi avaldunud Iraani välispoliitikas?
- Kuidas erinevad šiiitlikus Iraanis elavate moslemite ja sunniitlikus Saudi Araabias elavate moslemite elutingimused? Kas ühe või teise elu on rohkem reglementeeritud?
- Milline on islami seos terrorismiga?
- Viimasel ajal on islami fundamentalism hoogsalt levinud Aafrika mandril, kus tegutsevad äärmusgrupid nagu Boko Haram ja ISISega seotud rühmitused. Kuidas islamifundamentalismi levitamine tänapäeval toimub?
- Mida näitavad tänased arvud rahvastikutrendide kohta?
- Tulevikku vaadates on väga lihtne olla väga pessimistlik. Paljud islamiriigid on väga vaesed, eriti Aafrikas. Viimaste aastakümnete sõjad tähendavad, et riigistruktuurid ja ühiskonna sidemed on ära lõhutud. Peale tuleb veel kliimamuutus. Milliseid lootuskiiri on, et olud võiksid paremaks minna ning mida peaks selleks tegema?
Head kuulamist!