/nginx/o/2009/01/21/120968t1hfbd9.jpg)
Ööl vastu kolmapäeva suri raske haiguse tagajärjel raadioajakirjanik, endine riigikogu liige ja diplomaat Krista Kilvet.
Diplomaat Krista Kilvet lahkus pärast rasket haigust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
62-aastasena lahkunud Kilvet oli üks naisliikumise taastamise eestvedajaid ja 1990. aastate alguse silmapaistvamaid Eesti naispoliitikuid. Enne poliitikasse tulekut töötas inglise filoloogi haridusega Kilvet 23 aastat Eesti Raadios, olles üks populaarsemaid saatejuhte.
«Tunnen Kristat lähemalt üle 20 aasta. Tean teda väga südamliku inimesena. Olen saanud temalt suurt tuge just vajalikel hetkedel,» meenutas Euroopa Parlamendi saadik ja Eesti Naisliidu esimees Siiri Oviir.
«Mäletan, kuidas Krista ootas alati suvepuhkust, et minna koos tütarde ja hiljem lastelastega Saaremaale suvekodusse, kus ta kasvatas roose. Kui ta sellest rääkis, siis ta silmad särasid eriliselt. Krista kolm tütart ja seitse lapselast kaotasid ema ja vanaema. See on väga valus kaotus,» sõnas Oviir.
Poliitikasse tuli ajakirjanik Kilvet laulva revolutsiooni päevil. 1990. aastal sai temast riigiministri asetäitja.
Keskerakonna poliitiku sõnul võlgneb ta oma karjääri eest osaliselt tänu Kilvetile. Oviir meenutab, kuidas ta 1990. aastal oli üks naisliidu kolmest kaasesinaisest ja Edgar Savisaar kutsus ta oma valitsusse sotsiaalhooldusministriks.
«Ülemnõukogu hääletusele eelnes komisjonide kontroll, mis kestis mitu päeva. Mulle oli see protsess koos küsimustega hirmutav ja võõrastav. Ühel hetkel helistasin Kristale, et aitab, ma ei taha. Krista tuli kiiresti autoga Toompeale telefoniputka juurde, võttis mul käest kinni ja viis tagasi. Ja siin ma nüüd olen, Brüsselis laua taga,» rääkis Oviir.
Kilvet lahkus riigiministri asetäitja ametist 1992. aastal. Seejärel töötas ta seitse aastat riigikogus, kuuludes nii riigikogu VII kui VIII koosseisu. Riigikokku valiti Kilvet Keskerakonna ridades.
1996. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega Arengupartei. Samuti oli Kilvet kümmekond aastat Tallinna volikogu liige. 1999. aastal siirdus Kilvet välisministeeriumi teenistusse. Ta on töötanud nii Iirimaa pealinna Dublini kui Bulgaaria pealinna Sofia saatkonnas. Viimati töötas ta välisministeeriumi kultuuribüroo direktorina.
Läinud suvel terendas Kilvetil ees suursaadiku karjäär, kui president Toomas Hendrik Ilves nimetas ta Eesti täievoliliseks suursaadikuks Norras ja Islandis, asukohaga Oslos. Paraku ei lubanud ränk haigus Kilvetil ametit vastu võtta. 15. oktoobril kutsus president Kilveti tema enda soovil suursaadiku kohalt tagasi.