/nginx/o/2021/04/19/13736561t1h4492.jpg)
Vaatamata sellele, et riigieksamid ei ole sel kevadel kooli lõpetamise tingimuseks, otsustas suurem osa end eksamile kirja pannud abiturientidest eksami sooritada.
Enamik abituriente otsustas eesti keele riigieksami teha
19. aprillil toimunud eesti keele riigieksamile oli end kirja pannud 7161 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat, kellest eksamil ei osalenud 8 protsenti registreerunutest. Kokku puudus 570 õpilast.
Puudujatest oli mittestatsionaarse õppevormi õppureid 261 ja varemlõpetanuid 89. Gümnaasiumi abiturientidest enamik osales eksamil, loobujaid oli erinevatest koolidest üksikuid. Nende seas on nii neid, kelle edasiõppimise seisukohast ei ole eksamid olulised, kui ka noori, kes ei saanud osaleda tervislikel põhjustel ning teevad eksami lisaeksami ajal.
Kui abiturient soovis eesti keele riigieksamit teha ja tal ei olnud võimalik põhieksamipäeval osaleda, siis tuli lisaeksamil osalemise avaldus esitada 22. aprilliks. Eesti keele riigieksami lisaeksamid toimuvad 17. mail ja 7. juunil. Haridus- ja noorteametis on sooviavaldusi praeguse seisuga registreeritud 120.
21. aprillil toimus eesti keele teise keelena eksam, kuhu registreerus 2745 eksamitegijat. Kirjalikult eksamilt puudust 523 õpilast ehk 19 protsenti. Suuline eksam toimub ka veel täna. Eesti keele teise keelena lisaeksamid toimuvad 18.–19. mail ja 8.–9. juunil. Avaldus lisaeksamil osalemiseks tuleb haridus- ja noorteametile esitada hiljemalt 28. aprillil.
Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja eksamite tegemine on vabatahtlik. Gümnaasiumilõpetajatel on võimalus sooritada eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ning inglise keele või üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam. Lisainfot riigieksamite kohta leiab haridus- ja noorteameti kodulehelt.