Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: Estonia taha ei tohi ehitada järjekordset kasti

Selle kevade jooksul on avalikkuse seas paksu verd tekitanud mitmete kultuuriehituste plaanid: kõigepealt Tartus südalinna kultuurikeskuse, nüüd Tallinnas Estonia teatri juurdeehitus. Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» asja arutada. 

Aavik märkis, et tema on olnud laiendamise idee poolt juba sellest ajast, kui see aastate eest välja käidi. Tema hinanngul on laiendamise toetuseks mitu põhjust. Esiteks on Estonia teater kultuuriline sümbol nii hoone kui asukoha mõistes. Kui ehitada uus supermoodne ooperiteater kuhugi mujale, kerkib Aaviku hinnangul kohe küsimus, mida peaks siis olemasoleva väärtustamise ja tähendusega tegema. 

Teiseks tõi ta välja, et veel 20 aastat tagasi oleks kõlanud uskumatuna, et Eestist saab maa, kus on Euroopas kõige enam muuseumikülastusi inimese kohta. «See on näide, et meil on vaja strateegilist optimismi ka kultuuri valdkonnas. Inimesed tahavad kultuuri tarbida, tahavad käia nendes keskkondades, kuulata, näha, saada kogemusi. Kui see on inimlikus heas kastmes ja heas asukohas nende jaoks olemas. Estoniaga tuleks kindlasti edasi tegeleda,» ütles ta.

Muuli polnud Aaviku seisukohaga päri. «Estoniaga tuleb edasi tegeleda, aga mitte sellel viisil, et me ehitame Estonia taha järjekordse kasti,» kritiseeris ta. Muuli hinnangul võiks sellise plaaniga saavutada mitmeid halbu eesmärke. Esiteks raisataks ära suurel hulgal raha. Teiseks rikutaks ära kas ajalooline hoode või vaade sellele, rääkimata vaatest Draamateatrile ja kogu keskkonna koosmõjust. 

Vaadates tagasi Aaviku toodud 20 aastale, siis selle aja jooksul on juba Estonia ette ehitatud Solarise ostukeskus, mida Muuli nimetas irooniliselt suurepäraseks arhitektuuripärliks. Veel on Pärnu maanteele ehitatud Tallinna Inglise kolledži spordihoone, mis võib küll olla vajalik, aga mis Muuli hinnangul ei sobi keskkonda. 

Ta lisas, et isegi kui arhitektuuriline lahendus jätta kõrvale, ei annaks juurdeehitus korralikku teatrihoonet. Muuli meenutas, et kui ta mõne aasta eest käis riigikogu kultuurikomisjoniga Estonial külas, siis endine teatrijuht Aivar Mäe tutvustas plaani, et Linnahalli asemele või selle ümberehitusena võiks tulla Estonia teater. 

«See on ju suurepärane asukoht. Kui me oleksime mõistlikud inimesed, siis võiks Linnahallist buldooseriga üle sõita ja sinna ehitada korraliku Estonia teatri,» ütles Muuli. 

Tema sõnul on probleemi tuum selles, et juurdeehitus senisele hoonele kulutaks vähem raha ning siis saaks raha anda ka teistele objektidele. «Mina arvan, et võiks teha ühe korraliku asja, mitte olemasoleva ära rikkuda.»

Aavik ütles vastu, et Muulil peaks olema rohkem optimismi ja usku. Eesti kultuuriloos on Estonia sünd rahva ühistegevuse sümbol. «Meil ei ole olnud niimoodi, et magnaadist aadlik oleks loonud endale erateatri ja pannud pärisorjast talupojad sinna näitlejateks. See on olnud rahva seest kasvanud tahtmine,» selgitas ta.

Seetõttu on tema sõnul halb, et purelema on hakatud veel enne, kui teatakse, millega on tegemist. Aavik tõi välja, et mahuplaanile on joonistatud punane kast, aga see pole hoone, mida kavatsetakse ehitada. 

Muuli argumenteeris, et vanalinna piir on täis ostukeskuseid, mis on arhitektuuriliselt käpardlikud kastid. Aavik ütles, et muuseumihoonetega on siiski hästi läinud. Muuli nõustus, aga lisas, et ERM ja Kumu on eraldi hooned, mitte juurdeehitused, rääkimata lihtsalt restaureeritud Lennusadamast.