:format(webp)/nginx/o/2021/04/20/13738275t1h0098.jpg)
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitles valitsuskabinetile sotsiaalministeeriumis koostatud vaimse tervise rohelist raamatut. Rohelises raamatus seati eesmärgiks panustada rohkem vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse.
Kiige sõnul on vajadus vaimse tervise hoidmiseks praeguse kriisi ajal suurem kui kunagi varem. Viimaste aastate positiivsete muutustena viitas Kiik laste vaimse tervise kabinetidele, riigi toele vanemlike oskuste õpetamisel ja ka haridusasutuste erinevatele programmidele.
«Palju on veel teha. Igaüks meist saab anda oma panuse enda ja oma lähedaste toetamiseks, samas on oluline roll vaimse tervise hoidmisel ka kogukondadel, tööandjatel, kohalikel omavalitsustel, kõigil ministeeriumitel ning riigil tervikuna. Roheline raamat annab arengusuunad ja lahendusettepanekud vaimse tervise valdkonna süsteemsemaks arendamiseks,» selgitas minister.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kutsus märtsikuus kokku ka vaimse tervise staabi. «Praegust kriisiolukorda ja sellega kaasnevat elanikkonna kõrgendatud stressitaset arvestades peab meie fookus olema esmatasandi teenuste kättesaadavuse kohesel suurendamisel, et inimesed saaksid vajalikku abi,» ütles ta.
Roheline raamat on poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat vaimse tervise abi korraldust, koondab valdkonna probleemkohad keskendudes ennetusele ja õigeaegsele abile ja teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks.
Raamatu koostamisel lähtuti rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seatud peaeesmärgist pikendada Eesti inimeste tervena elatud elu enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise abil. Täpsemad mõõdetavad tegevused ja ressursid kirjeldatakse jätkudokumentides, ent esimesena kavatsetakse koostada valdkondade ülene suitsiidiennetuse tegevuskava.
Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele oma elanike heaolu toetamiseks.
Vaimse tervise abi kättesaadavus esmatasandi tervishoius on viimastel aastatel paranenud ja enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka psühholoogilist abi. Paranenud on koostöö eriarstidega, perearstidel on võimalik kasutada e-konsultatsiooni psühhiaatriga oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Lisaks otsustas valitsus suunata käesoleva aasta lisaeelarvega täiendavalt miljon eurot perearstide teraapiafondi, et perearstidel oleks võimalik inimene suunata kliinilise psühholoogi poole.
Teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide ja psühhiaatrite puudus, mistõttu ootavad inimesed vastuvõtule pääsemist tihti lubatust kauem. Esmatasandil ja eriarstiabis on terav vajadus ka vaimse tervise õdede ja kliiniliste psühholoogide järele. Puudus on ka kooli- ja tööpsühholoogidest. Riigieelarvest eraldati täiendavalt 400 000 eurot püsitoetusena psühholoogide kutseaasta rahastamiseks, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.
Veebruaris kinnitatud valitsuse tegevusprogrammis võeti eesmärgiks vaimse tervise teenuste kättesaadavuse suurendamine ning teenuste korralduse ja kvaliteedi parandamine. Eesmärkide saavutamiseks koostati sektoriteülene vaimse tervise poliitika roheline raamat positiivse vaimse tervise hoidmiseks, probleemide koordineeritud ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks.