15 külmakraadi ei sunni kodutut varjupaika minema

Lennujaama tagusest daatšade rajoonist lammutustööde tõttu lahkuma sunnitud inimesed küsisid sügisel kui ühest suust: mis saab arvukatest kodututest, kes seal endale peavarju on leidnud.

Kodutud elavad seal ka praeguse külmaga edasi ning ei kurda: lihtsalt elu on selline. Enamus neist on päevasel ajal küll tööl, kuid elutegevuse jäljed on lennujaama taguses pilpakülas selgesti märgata.

Veel hiljuti väga hoolitsetud ja korras hoitud aiamajas pesitsevat Sergeid pole «kodus», toa seinal termomeeter näitab miinus seitse kraadi. Aga maja ümber on värsked jäljed ning ilmselt on «peremees» kusagil omi asju ajamas.

Selle eest on kohal Gennadi, kelle juurde viib Sergei aiamajast kõvaks tallatud rada. Erinevalt kõigist teistest lennujaama taga liikuvatest inimestest räägib Gennadi selget eesti keelt. Ise olevat ta eestlane ja pärit Lõuna-Eestist. Isa on venelane, sellepärast ka selline eesnimi.

«Ise olin kümme aastat Venemaal. Siis tulin tagasi, aga täitsa ilma asjata. Ema suri ära, isa ütles minust lahti, nüüd elangi siin kodutu elu,» rääkis Gennadi. Varjupaika ei kavatse ta ka kõige suurema pakasega minna. «Ei lähe mina sinna täisid toitma. Mul sõber ööbis seal, pärast oli üleni satikaid täis,» ütles ta.

Küsimusele, et kuidas ilma pesemisvõimaluseta aiamajas, kus vesi ämbris ära jäätub, hügieeniga lood on, vastas mees, et pole häda midagi. Kui vaja on, siis käib Suur-Sõjamäel kodutute rehabilitatsioonikeskuses pesemas, ja aitab küll. Äraelamiseks korjab taarat. Sellega teenitud raha eest saab süüa ja odekolonni. «Odekolonn meiesugustel elu sees hoiabki. Kui seda ei oleks, siis küll ei teaks, kuidas elada,» ütles Gennadi.

Teine kummaline asula on Peterburi maantee ääres veidi enne linna piiri. Sealgi on mõned kuuritaolised käepärastest vahenditest kokku klopsitud aiamajad. Majakeste juurde viivad teed on korralikult lumest puhtaks roogitud ning suur osa majakraamist on õue peal igaühele näha.

Taeva poole osutavate suitsutorude järgi võib arvata, et need hooned on köetavad, kuigi parajasti ühestki korstnast suitsu ei tõuse. Selle eest on naabruses näha mitme maani maha põlenud putka jäänuseid.

Nendegi majade asukaid pole päevasel ajal kodus. Vaid ühes osmikus istub hirmsa köha all kannatav mees, kes aga võõrastega suhelda ei taha. Selle eest tulevad külalisi julgesti uudistama kohalikud kassid.

Linnavalitsus teatas esmaspäeval, et kodutute öömajades on piisavalt vabu kohti. Ning et kuni külmade möödumiseni võivad abivajajad soojas viibida ka päevasel ajal.