Kust see sitsivaimustus korraga tuli?
Nii nagu mul ikka asjad alguse saavad – kangastest. Pärast seda, kui ma sügisel naistekollektsiooniga välja tulin, läks liikvele ka sõna, et minu eesmärk on anda uus elu kusagil kurvalt seisma jäänud kangastele. Ja neid hakkaski minu juurde jõudma. Helistas üks ja teine, sellest ajast saati olen kogunud emadest ja isegi vanaemadest jäänud kangaid. Toodi igasugu huvitavaid kangaid ja nende hulgas oli päris palju sitsi! Sellest sai uue kollektsiooni kese. Ja eks need kangad ise sosistasid mulle, milleks nad tahavad saada.
Sits on kangas meie lapsepõlvest – millised on sinu sitsimälestused?
Eks mul neid ikka on, aga pigem mitte väga positiivsed. Ma ei ole siiani sitsist eriti midagi pidanud. Ta on mulle ikka assotsieerunud kitliga või põllega, millegagi, mis pole just kõige glamuursem ega seksikam ese.