Riigikogu põhiseaduskomisjon saatis demokraatia arendamise sihtasutuste (DASAde) loomist kritiseerinud kümnetele vabaühendustele vastuskirjad, lubades arutada muuhulgas tõsiselt asutustele parema nime otsimist.
DASAd võidakse ümber ristida
EMSL kutsus detsembri keskel põhiseaduskomisjonile ja parlamendierakondadele saadetud pöördumises üles nimetama DASAsid «nende tegevuse sisule vastavamalt, näiteks maailmavaate, erakonna või partei arendamise sihtasutuseks.»
Esimees Rait Maruste allkirja kandvast eelmise nädala neljapäeval lähetatud riigikogu põhiseaduskomisjoni vastuskirjast selgub, et eelnõu algatajad ongi ideega päri. «Oleme nõus, et nimetus saaks olla täpsem, ning me võtame selle arvesse eelnõu edasisel menetlemisel,» seisab Maruste vastuses.
Põhiseaduskomisjon on võtnud ka DASAde eelnõu arutamisel tempo maha – vabaühendustelt oodatakse tagasisidet alles veebruari lõpuks, misjärel pannakse kokku riigikogu täiskogus esimesele lugemisele pandav eelnõu tekst. Pärast esimest lugemist lubab komisjon korraldada ümarlaua, kuhu kutsutakse kokku puudutatud hüvirühmad.
Vabaühendused kritiseerisid nimelt, et demokraatiat arendada kavatsevad erakonnad näitasid DASAde eelnõuga välja tulles ise üles oma sõnadele vastupidist käitumist, sest ei kaasanud avalikkust ja teemaga tegelevaid vabaühendusi arutellu plaanitavate mutuste vajalikkuse üle ning paremate lahenduste leidmiseks.
Lisaks järeleandmistele on Maruste kirjas ka mitu vastuküsimust.
Vabaühendused eesotsas nende katusorganisatsiooni EMSLiga kutsusid nimelt detsembris üles mitte eraldama riigieelarvest DASAde jaoks lisaraha, vaid toetama neid summadest, mis juba praegu riigieelarvest erakondadele lähevad. Lisaks veel ka liikmemaksudest ja annetustest.
Maruste sõnul on aga kõlanud ka vastupidine seisukoht, et DASAd peaks hoopis konkureerima projektirahadele ja seda võrdselt teiste MTÜdega.
Nii küsiski ta vabaühendustelt, et kumba need lõpuks ikkagi soovivad – kas erakondade ja DASAde ülesannete teostamist peaks rahastama koos või eraldi.
Teiseks märkis Maruste, et DASAdele on selle aasta riigieelarves ette nähtud 900 000 eurot, teistele MTÜdele aga otsetoetustena 7 miljonit, millele lisandub 67 miljoni jagu programme, kuhu MTÜd võivad taotlusi esitada.
«Mis te arvate, kas erakondade asutatud sihtasutused peaksid saama tulevikus samuti neist projektidest ja programmidest /.../ võrdsetel alustel raha taotleda või peaks nele selles osas kehtima mingid piirangud?» küsis Maruste.
Maruste tõi oma kirjas välja kriitika, et eelnõu eesmärke idapartnerluse ja sealse mitmeparteilise demokraatia edendamisel saaksid sama hästi täita täna olemasolevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Sellega seoses esitas ta järgmised kaks küsimust.
«Kas erakonnad saavad delegeerida ja MTÜd üle võtta auvõla tasumise ja anda edasi need teadmised, kontaktid ja kogemused, mis on saadud teiste riikide sõsarfondide akaudud sihtotstarbelise abi toel,» päris ta sellele vastuseks.
Lisaks palus ta ühendustel nimetada riigid, kus nad on viimase viie aasta jooksul demokraatiat edendamas käinud ning kelle rahadega.
Vabaühenduste liidu EMSL esimees Urmo Kübar tänas Marustet saadetud kirja eest ning lubas, et soovitud tähtajaks ka vastused neile küsimustele laekuvad.
Ta ei soovinud hetkel neile omalt poolt täpsemat tagasisidet anda, sest nad küsivad hetkel alles oma liikmesühendustelt nende seisukohti.
Kübar tõi välja, et oleks oodanud kirjast rohkem vastuseid tehtud ettepanekutele, kuid lootis, et hiljem jõutakse ka nendeni.
«Hea igatahes, et eelnõud ei üritata kiiresti läbi suruda, vaid meile on antud korrektne aeg ühenduste arvamuste kogumiseks, ning eelnõu esimese ja teise lugemise vahel lubatakse korraldada ka teemast huvitatutega ümarlaua-arutelu. Ja muidugi loodame, et meie ettepanekute vastu tuntakse ka päriselt huvi, mitte ei küsita neid lihtsalt moepärast.»
Tema sõnul kogub EMSL kõigi vabaühenduste ja teiste huviliste arvamused kokku enda kodulehele selleks tarbeks avatud foorumis.