«Liitlasväed on olnud Afganistanis tänaseks pea 20 aastat. Siia 2001. aastal tulek oli põhjendatud, nii nagu on põhjendatud ja õige ka nüüdseks välja öeldud lahkumine. Meil tuleb ausalt tunnistada, et pole olnud kõiges edukad, kuid kindlasti on Afganistan täna parem toimivam riik ja ühiskond, kui oli seda 20 aasta eest,» sõnas riigipea pärast kohtumist oma kolleeg Ghaniga.
Afganistani president tänas omalt poolt Eesti rahvast ja meie kaitseväelasi pika ja raske panuse eest, mis on kaasa aidanud Afganistani arengule ning avaldas kaastunnet kõigi siin elu kaotanud Eesti kaitseväelaste lähedastele.
Eesti riigipea sõnul peab nii liitlaste kui Afganistani enda edasine pingutus olema suunatud esmajärjekorras vägivalla vähendamisele ja sõjategevuse lõpetamisele. «Me peame pingutama, et viia alustatud rahuprotsessi edasi reaalsete tulemusteni ja kutsun osapooli üles selle nimel pingutama. Afganistani ühiskonna ees on rida suuri probleeme, kuid ühegi nende lahendus ei ole sõjaline. ÜRO ja abiorganisatsioonide roll peab suurenema, kui tahame vältida tagasilangust, kuid selle eeltingimuseks on nende turvalisuse tagamine. Vastutus viimase eest hakkab edaspidi aina enam lasuma Afganistani riigil ja julgeolekujõududel. Üheks peamiseks kohaks, kus neid arutelusid saame ja peame pidama, on ÜRO ja julgeolekunõukogu, kus Eesti täna Afganistani teemat veab. Tahame meie liikmeksoleku ajal seda teemat julgeolekunõukogus ka edasi viia reaalsete sammudeni,» ütles president Kaljulaid.
Riigipea rõhutas ka, et Afganistan ei tohi kaduda inimõiguste ja demokraatia radarilt. «Naiste osalemine ühiskonnas, meditsiini ja hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja meediavabaduse olukord – siin on toimunud 20 aasta jooksul edasiminek. Selle arengu jätkumine on toimiva afgaani riigi ja ühiskonna ülesehitamise eelduseks. Nende väärtuste eest seisab Eesti ka edaspidi nii ÜRO julgeolekunõukogus, Euroopa Liidus kui kahepoolsetes suhetes,» rõhutas Eesti president.