Rahandusministeeriumi ettepanek ehmatas kaitseeksperte

Erna retke dessant Salmistus. Foto: Toomas Huik

Rahandusministeeriumi eilne ettepanek valitsuskabineti nõupidamisele riigieelarve strateegia kohta muutis kaitsevaldkonna eksperdid murelikuks, kuna see nägi ette 2022. ja 2023. aasta riigieelarves võrdse kärpe kõigile valdkondadele.

Kuigi koalitsioonid on viimaste aastate jooksul olnud konsensuslikul seisukohal, et isegi rasketel aegadel kaitse-eelarve kallale ei minda, sisaldas Postimehele teadaolevalt vähemalt esialgne rahandusministeeriumi ettepanek võrdset kärbet kõigile valdkondadele.

Eelarvestrateegia koostamisega lähedalt seotud kõrge ametnik rääkis Postimehele, et rahandusministeerium esitas valitsuskabinetile arutamiseks projekti, mis toob 2022.–2023. aasta eelarves kaasa kärpe kõigile ministeeriumitele ja põhiseaduslikele institutsioonidele. Ministeerium arvestas kärpe suuruseks 5,2 protsenti nii-öelda viimase normaalse aasta ehk 2019. aasta tegevuskulude tegelikust täitmisest. Tegevuskuludeks loetakse majandamiskulud ilma käibemaksuta ja tööjõukulud.

Kaitseminister: riigikaitsekulud kasvavad

Valitsuse liikmed on kokku leppinud, et enne lõpliku kokkuleppe saavutamist riigieelarve strateegias selle teema kohta täpseid kommentaare ei jagata, kuid kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) kinnitas, et järgmisel aastal riigikaitsekulud mitte ei kahane, vaid hoopis kasvavad.

«Ma ei saa konkreetsete numbrite kohta senikaua midagi öelda, kuni pole otsused tehtud ja dokument lukku löödud. Aga ma saan öelda, et riigikaitses number ja protsent kasvavad,» ütles Laanet.