Rahvusooper ­Estonia soov teha ­teatrile Tammsaare ­parki juurdeehitus, kuhu mahuks muuhulgas ka Euroopa nõudmistele ­vastav lava ja tänapäevase ­akustikaga 1200-kohaline saal, põhjustas ­paljudes muinsuskaitsjates paha­meelt.

Nimelt esitas rahvusooper teiste seas taotluse riiklikult tähtsa kultuuriehitisena teatrimajale juurdeehituse rajamiseks. Mullu detsembris valis riigikogu kultuurikomisjon taotluste seast välja 11 paremat, mille seast ­tehakse juba lõplik valik.

«Esitasime alguses viis varianti, millest esimene oli võimalik juurdeehitis praegusele ooperimajale. Ülejäänud variandid olid seotud uute ja kaugemate asukohtadega. Ja kui riigikogu valis teiste seast välja 11 kultuuri­ehitist, siis Estonia puhul ­valiti välja just see lahendus, mis nägi ette rahvusooperi laienduse praeguses asukohas,» rääkis rahvus­ooper Estonia peadirektor Ott Maaten.

Selle aasta alguses täpsustati esialgset eskiisi, tehti uued joonised ja pakuti uued võimalikud lahendused. «Lähtusime ­faktist, et rahvusooper Estonia hoone pärineb aastast 1913, kuid purustati pommirünnakus 1944 ning Pärnu maantee poolne fassaad on ehitatud 1949 – seega tegemist pole algse originaalfassaadiga. Rahvusooperi põhimure on see, et me etendame muusikalavastusi draamateatri jaoks ehitatud saalis. Ehk siis eesti rahval puudub võimalus muusikateatrit normaalsetes tingimustes nautida,» selgitas Maaten.

Rahvusooperi plaanile avaldas esimesena vastuseisu ICOMOS Eesti komitee esimees Riin Alatalu. ICOMOS on ­rahvusvaheline muinsuskaitseeksperte ühendav organisatsioon. ICOMOS ­Eesti mõistab Alatalu sõnul Eesti esindusteatri vajadust suure ­saali järele, kuid pakutud lahendust ei ole võimalik sellisel kujul ellu viia.

Kommentaarid (24)
Copy