Ühendus andis kohtusse üle 100 looduskaitsealadele väljastatud raieloa

Mets Foto: Arvo Meeks

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) andis Tallinna halduskohtusse kaebuse 111 raieloa vaidlustamiseks, mis ohustavad nende hinnangul üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura loodusväärtuste seisundit.

Otstarbekusest ja esinduslikkusest lähtuvalt valiti välja üle saja riigimaadele väljastatud teatise, mille vaidlustamisel on põhiargumendiks, et raiete lubamisel jäeti tegemata Euroopa Liidu looduskaitsedirektiividega nõutav mõjude hindamine.

Kaebusega nõutakse kõnealuste metsateatiste kehtivuse peatamist kohtuprotsessi kestuse ajaks ning nende metsateatiste tühistamist. Valdavalt on tegu lageraie teatistega, aga vaidlustatud haldusaktide hulka kuulub ka harvendus- ja sanitaarraiete ning raadamiste teatisi.

Vaidlustatud teatistest üle poole moodustavad metsise püsielupaikade raiekavad. Raieload asuvad Agusalu linnu- ja loodusalal, Ehmja-Turvalepa loodusalal, Karula loodus- ja linnualal, Kõnnumaa-Väätsa linnualal, Kõrvemaa loodus- ja linnualal, Kuulmajärve loodusalal, Lasa loodusalal, Linnumängu loodusalal, Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusalal, Misso linnualal, Mõrdama loodusala, Mustjärve raba loodusalal, Ontika loodusalal, Otepää loodus- ja linnualal, Salavalge-Tõrasoo loodusalal, Soontaga-Sauniku loodusalal ja Taarikõnnu-Kaisma linnualal.

EMA kaebus lähtub 22. veebruaril tehtud massvaidest, millega esitati keskkonnaametile vaie viimase 12 kuu jooksul Natura aladele väljastatud raie- ja raadamislubadest. Kokku vaidlustas kodanikuühendus 6345 era- ja riigimaadele väljastatud metsateatist. Informatsioon metsateatiste kohta laekus EMA-le kuu aega varem, kusjuures kodanikuühendus tegi varem avalikuks ka teatiste esmase analüüsi.

Keskkonnaamet nõudis vaide puuduste kõrvaldamise taotlusega kodanikuühenduselt äärmiselt mahukat lisatööd. Muu hulgas nõudis amet, et EMA tuvastaks, millistel enam kui kuuest tuhandest metsaeraldisest on raietööd juba toimunud ja millistel mitte.

EMA väitel puudub keskkonnaametil ülevaade selle kohta, millised tema väljastatud metsateatistest on haldusaktidena kehtivad ja millised mitte. Olukorda saaks kergesti parandada, kui metsaomanik oleks kohustatud elektroonilisele metsateatisele pärast tööde teostamist märke tegema. Ühtlasi annaks see pideva ülevaate, kui palju ja millist metsa meil raiutakse. EMA kinnitusel saab olukorra parandamise praktilist poolt juhatada vaid keskkonnaamet ise.

Kodanikuühendust esindavad kohtuvaidluses vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Karin Marosov.